19.1.04

Meeldetuletus kunagistele ja praegustele ajakirjanikele: ootame 1. veebruariks 2004 teie ELULUGISID. Tänavu möödub 50 aastat ajakirjanike koolitamise algusest Tartu Ülikoolis. Sellel puhul annab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond koos ühendusega Eesti Elulood välja kogumiku ajakirjanike elulugudest. Iga kirjutaja võib valida oma viisi ja vaatepunkti, jutustamaks oma saatusest ja selle kujundajatest. Sobiv pikkus on kuni 90 000 tähemärki (20-25 lk).
Sel neljapäeval tähistatakse Tartus Emajõe ja Anne kanali vahel tuleskulptuuriga ahviaasta algust. Heh, seda on vähemalt tore ette kujutada, arvestades aastate tagust hüpersuper-ilutulestikku Taaralinnas, mis millegipärast ei käivitunud või siis tuulega lihtsalt Luunjasse triivis. Aga - ega ma ei parasta. Tehnika on tänapäeval kindlasti moodsam, et üht ahvi korralikult põlema panna. Või on see äkki see kole must lammas, kes ära põletatakse? Võiks küll, sest nii palju, kui ma inimestega vestelnud olen, on tõdetud, et mööduv oli tõesti jube...
Ja Tartusse jälle ei jõudnud. Vastik mõeldagi. Aga - ma pole siiski oma plaane maha matnud:)

16.1.04

Viking Lotto miljonär tuli võidule järgi
Täna pärastlõunal kell 16.00 saabusid Eesti Lotosse lotovõitu vormistama hiljutise Viking Lotto jackpoti võitjad. Eestisse möödunud kolmapäeval saabud ajaloo suurimale 5 009 499 kroonisele lotovõidule tulid järgi neljakümnendates aastates Tallinnas Nõmmel elavad mees ja naine, keda kodus ootavad alaealised poeg ja tütar. Kõrgharidusega pereisa sõnul saavad nad maksta lotovõidust tagasi praeguse korterilaenu, samas kinnitasid õnnelikud vanemad, et lastele nad vähemasti lähiajal lotovõidust rääkida ei taha.

Jarmo siin kukkus sõimama, et heh, kuna nad siis lastele kavatsevad rääkida. Et kas need ei saa siis aru, kui ema hullult shoppama hakkab:) Ma ainult loodan, et nad tülli ei lähe omavahel - ega siis ju raha ei tee kedagi õnnelikuks (te juba teate, millise häälega ma seda viimast väidet esitasin:))
Heeh - olen Carmen, seitseteist, ilus paar võiks saada meist! Uno jukebox on tõsiselt koomiline leiutis - ma ei saa aru, mis muusikavalik sinna sattunud on...
Elis leiutas uue sõna - vigurvändagängster. Peaks asutama eraldi bloogi just keeleuuenduste tarbeks, kaua sa päevaraamatut ikka siin endale pead... Tegelikult mulle see just meeldibki. Kui vajalikud reformid mööda saavad, käivitan niikuinii teise bloogi, et meedia- ja autoriõiguse, aga ka meelelahutusega seonduv üles võtta. Koos kommentaariumiga loomulikult. Sest tundub, et sedasorti diskussioon on Eesti ajakirjandusest ning internetipõhisest väitlussfäärist puudu. Teine sõna, meenub siinkohal Piretilt, kellega eile pisirõdul suitsu pahvisime. Litsakpintslased. Nende terminoloogilise seletuse kallal tuleb pisut veel vaeva näha. Aga nad on olemas, ma tunnetan seda:)
Juhussussuu, on taas reede! See lihtsalt rõõmustab mind alati ja tõstab tuju taevani. Ja Kats on tabanud suurepäraselt ära seesuguste päevade meeleolu: Nena & Kim Wilde'i "Anyplace, Anywhere, Anytime" kihutab tuju nädalavahetuseseks.

15.1.04

Nii armas. Ehk et nii kurb. Isegi Broadway muusikalibisnis võib mõnikord ekslikuks ja kahjutoovaks osutuda...

'Taboo,' the Boy George Musical, to Close

By MICHAEL KUCHWARA
The Associated Press

NEW YORK - "Taboo," the Boy George musical brought to Broadway by Rosie O'Donnell, will close Feb. 8, losing all of its well-known producer's $10 million investment.

The show, which opened Nov. 13 to largely negative reviews and publicity, has struggled since then to reach its weekly break-even point, reportedly more than $400,000. Last week, according to the League of American Theatres and Producers, it grossed $281,333, filling only half the seats at the Plymouth Theatre.

"`Taboo' was by far the most fulfilling experience of my career," O'Donnell said Tuesday in a statement. "Many lessons were learned, and so it goes. For this experience, I am profoundly grateful and have no regrets."

The cast was told of the closing before the Tuesday evening performance, said John Barlow, a spokesman for the show.

When "Taboo" closes Feb. 8, it will have played 16 previews and 100 performances.

O'Donnell put up all the money for "Taboo" herself.

"I always think: Go big or go home," O'Donnell said during a September new conference to promote the show. "Taboo," the producer said, was "a legitimate, knock-'em-down, leave-'em-screaming, worth-$100-a-seat Broadway show" and predicted it would win the Tony Award for best musical.

O'Donnell was a hands-on producer for the musical, which has a mostly original score by Boy George. It tells the story of the 1980s English pop star, played by Euan Morton, as well as that of performance artist Leigh Bowery, portrayed by Boy George himself.

During the musical's turbulent preview period, O'Donnell brought in Jeff Calhoun as a "choreographic consultant" to help director Christopher Renshaw. The producer also reportedly battled with Raul Esparza, one of the performers in the show. He reportedly walked out of a rehearsal, but later returned.

O'Donnell originally had seen the musical in London where it had a 15-month run, and she decided to bring it to New York.

"If I can make this happen (on Broadway) it would be unreal," the producer said last September, recalling her decision. "The score was brilliant. All I felt that was needed was ... some of the real story of what happened to these people being more accurately reflected."

She then commissioned playwright Charles Busch, author of "The Tale of the Allergist's Wife," to write a new book.

14.1.04

Oo, minu tänasest unenäeost, niisiis. Oli ootamatul kombel meie supermodelliga esimese ringi sugulussidemeis. Mingil kummalisel moel selgus, et tegu on meie õega. Tegelikult pool&otild;ega, isa tütrega teisest abielust. Freaky! Aga olgu, nii me siis tähistasime jõule koos. Tõenäoliselt pidi see Soomes toimuma, aga kindel ei või olla. Igatahes otsustasime mingil hetkel looduskaunis kohas (ma arvan vähemalt, et selline see paik oli) basseini ujuma minna. Loomulikult lõpetasin mina kümblus-supluse snorgeldamisega basseini põhjas, kunstlikult tekitatud õhutussüsteeme ja Punasest merest tuttavaid imekalasid kaedes. Ja kõik huumordasid üksnes teemal, et oo! kas võib supermodelli katsuda, et ta ei pidavat päris olema. Jesus! Kreisi oli ka see, et vanusevaheks selgus meil kaheksa-üheksa aastat ning mina olin tõen&aouml;eliselt juba kusagil 30ndates. Ei tea, kas see oli nüüd tulevikunägemus või? Igatahes istusin hommikul silmi avades pisut voodiserval ja mõlgutasin, et mis see siis nüüd oli. Hmm...
See karge hommikune valgus, mida magajad ei näe, ei ole lihtsalt päeva algus, vaid ta sulle ulatab käe. See oli ammu. Siis veel, kui Folkmill maarahvast hullutas. Nüüdseks on juba teised tuuled, teised noodid, teised meeled... Põhimõtteliselt tuleks tegeleda esimese töötunni jooksul une silmast saamisega. Miks sellega alati nii palju vett ja vilet - vaeva - peab nägema?

13.1.04

Heeh, kolmteistkümnes. Otsin materjali Eurovisiooni küljeks. Ja leidsin fotoarhiivist foto, mille allkiri ütleb: "Eesti eurovisioonivõistkond lahkub Tallinna reisisadamast Rootsi poole. Tundmatu FÄNN kingib ainsa piltidel n6auml;haoleva lille (roos)." Tundmatu fänn pole aga keegi muu, kui herra puuetega Eurovisioon ise :) Siis ei teatud sest tegelasest veel (õnneks?) midagi...