Ühe mõtte lisaksin siia juurde, mis pärineb Illari shefilt vanaemalt pärast seda, kui ta oli teel Kurksesse rääkinud mulle pika ja põhjaliku loo kellestki Sinaidast, kes oma uue mehe Igoriga tõenäoliselt endise mehe (kelle nimi mul praegu ei meenu... Viktor, vist) ää' tapnud ja siis metsa alla peitnud, kuid surnu pea oli ootamatult teerööpast leitud... ühesõnaga, väljend puudutas tema toredaid kassipoegi: "Oh, miks mulle ei anta juba valmis kassi!" Ja Kurkses, muuseas, olid nii-ii suured herilased-vaablased-või-mis-iganes-nende-nimed-on, et hilisõhtune kohvijoomine päris lustlikult närvesöövaks kujunes. Eriti tore oli vaadata ja kuulata, kuidas Jarek ning kaks vanainimest jõmisevaid poisse mööda laealuseid taga ajasid nii, et üks unisevõitu paks ämblikutädi äärmiselt pahuralt seda taaderanti laenurgast pealt vaatas ja - kujutan ette -, kuidas pahuralt turtsus, et mis elu see küll on...