Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik pärast meeletut vahupidu üldse asjalik olla! Aga nii see läks - kohtumine teadustööd juhendava Hagi Sheiniga oli tõepoolest turgutav: hetkeks tekkis mõte, et ehk tõesti saan kord ülikoolihariduse kätte :) Hiljem koristasime Heleniga terve majapidamise ära (!), nii et endalgi lust aega veeta, akna peal suitsu puhuda ja teed rüübata. Ja siis veel Mariti sõprade tütre sünnipäev, mis tõi meelde luuletuse: "Ma tulen, ma tulen - uks lahti nüüd tee. Ma tulen - joon ära su viina ja vee" :) Autorit kahjuks sel luuletusel ei mäleta.

Ja ega siis nüüd veel uinuda saa. Vaja jälle küla peale minna. Someone, please, stop me!