Nüüd olen ma tuttav burgerikoeraga. Istub siin, pealava taga pressibussi juures, ning närib omaniku burgerit. Väga huvitav, igatahes. Ja äsja lõppes ka toidusõda kaelakaardi omanike tiigile kogunenud pardipere ja kajakaarmaada vahel. Muhe. Paarikümne minuti pärast on oodata lavale Jamiroquai'd. Kui ta just rambipalavikku ei saanud. Aga pressibuss on hea mõte - seda võiks meilgi rakendada suuremate ürituste toimumiskohtade vahetus läheduses: operatiivne ja ajakirjanikele definately mugav. Peabki ju olema. Muuseas, mis puutub tänasesse kaunisse suvepäeva, siis kiskus pügal suisa 36 kraadi peale. Ai. Oi. Ai. Meri oli ainus koht, kus kuumendavale kehale kosutust leidis ja kus sõpradega vesikoera ja kõike muud mängida... Yyteris on lõbus rand - kui kuumaks läheb, vurab düünide vahelt väja jäätise müüja oma väikese trakatsiga, peatab selle kõige rahvarohkemas kohas ja röögatab: Jäätelö!!! Mõnus. Nii, aga nüüd kontserdile. Kohal on üle 20 000 inimese, mistõttu on ainus mõistlik paik ajakirjanike territooriumil, mitte lava ees. Sest seal pole liht-salt õhku. Ruumist rääkimata.