Hullumaja puhvet. Juba neljandat päeva. Mis teha, kui rahvalaul tuleb tahes-tahtmata huulile ning süda läigib iga kord, kui töökeskkonda astun. Sellel on kõik muidugi omad põhjused (ja peagi kindlasti ka tagajärjed), ent üks küsimus kummitab mind küll: miks ometi? Aga sellele ei võta keegi vastata. Nii tegelengi peamiselt omaenda asjadega. Või siis Pühapäevitajaga, mis tundub antud olukorras kõige mõistlikum olevat. Üks on kindel - rumalaid inimesi tuleb karta kui tuld. Need suudavad kõik pea peale keerata ja teha nägu, et kõik on kõige paremas korras ja et nii peabki olema. Oh. Et tegu on avaliku internetiilmaga, siis jäägu sissekande tagamõtted minu teada. Igal juhul pole tegu mitte millegi meeldivaga ega soovitaks käimasolevaid arenguid mitte kellelegi. Nii, nüüd Urmast kommenteerima:)