Nonii! Ja ei võtnudki nädalat aega, kui taas arvuti juurde jõudsin. Lubasin endale ühe nädala lihtsalt meresinist lehte, et eelmisel nädalavahetusel mind rabanud-tabanud haigushood ja kõikvõimalikud muud hädad endast lihtsalt eemale peletada. Tundub, et tulin vist toime. Hmm... Mõningad möödunud nädalavahetuse seigad selguvad-selginevad küll alles hiljem, ent peamine on siiski tervis. See on taas tagasi võidetud. Sure, viiruseuss! Ja - üllatus-üllatus, taas Tartus. Perearst oli muhe - uuris-puuris mu võhurõhud ära ja ütles siis, teate, mina ikka mõtlen, et mida need inimesed hädaldavad, et ei saanud eurovisioonile helistada - mina küll sain ja kohe mitu korda: ja loomulikult võitis minu lemmiklugu. Ta on ikka päris tore tohter. Huvitav, kas kolmeteistkümnel ja reedel siis on midagi ühist ja üleloomulikku või mitte? Ei tea. Ikkagi on seesugune ... loodetavasti tervenemisest tulenevalt ... udujas olla, et peaks pigem horisontaalis olema ja lage vahtima. Või venna käest konfiskeeritud Harry Potterit lugema. Kuidagi peab ju olemise mõnusaks tegema, ühesõnaga. Ma veel mõtlen, kuis.