Guardian vahendab "lõbusaid" uudiseid ülipopulaarsest reality-show'st "Big Brother". Esmakordselt sarja ajaloos (ja eetris ollakse juba viiendat aastat!) läksid majaelanikud omavahel nii riidu, et ühe mehe ja naise vahele tuli majja saata turvamehed, et nende suisa vägivaldset kaklust lahutada. See tähendas ka, et enam kui tunniks ajaks tuli live-feed digikanalil katkestada. Huvitav-huvitav, ja meie telekanalid üritavad neid reality-show'sid üha enam propageerida ja juurde toota. Hea küll, huvi võib ju olemas olla, aga what's the point? Ma mõtlen, what's the point televaatajate jaoks. Telekanalitest saan ma aru - see tähendab ohtrat reklaamiraha, sest kirgede möll peibutab vaatajat. Aga tegelikult - kas ilma "Suure venna" sarnaste saadetega siis üldse enam hakkama ei saada? Veidrad on need inimesed, veider on see massipsühhoos. Olgu, venelaste "Aken" oli provotseeritud ja lavastatud (internetiski ringi liikunud klipp sellest, kuidas mees ja naine omavahel tele-eetris teineteist räigelt peksma hakkasid ja mees nii vihane oli, et ka kõik operaatorid ja muud kõrvalseisjad läbi peksis), aga siiski... What's the point, ma küsin. Saabusime Henrikuga just brittide kuninganna südasuviselt ametlikult sünnipäeva vastuvõtult Lucca keskusest. Residentsist, noh. Häh, toitu üldse polnud! (See oli teatava muigega suunurgas öeldud, ärge arvake, et me v a i d söögiks sinna ilmusime). Ja esmakordselt toimus tseremoonia "Beating of Retreat", mis sisuliselt tähendas viisakat väljaviskamist. Kahetunnine üritus lõppes tõelise surmalaulu saatel lipu langetamise ja tuppa viimisega. Ja rumalad olid need (ajakirjanikud), kes peenest vihjest aru ei saanud. Ma siis tunnistasin saatkonna ametnikele, et eestlastele tuleb ikka otse öelda, et minge p...., mitte vihjata mingite sümbolite ja märkide kaudu :) See oli ka huumor.