29.6.04

Oi-oi, ma pidin ju Katsi kuldlause üles panema, sest see tundus ühel ajahetkel nii jaburalt lõbus olevat. Aga et ma jätsin kogu e-mailinduse ometi tööarvutisse ega saatnud seda koju edasi, siis jääb see pärl siinkohal lisamata. Paraku.
Ma olen rattafriigiks muutunud. Inimene õpib, eks? Eile, näiteks, oli mul nii paha tuju, et pärast tööd tõusin toolilt ja sõitsin. Minema. Mööda Kadrioru romansiõhulisi tänavaid, parke ... Siis võtsin suuna mereäärsele rattateele ja vurasin Piritale. Ja tagasi. Vihma tibises kuklasse ja näkku, aga sest polnud midagi, sest tunne oli hästi lahe ja võimas.
Etteruttavalt võiks öelda, et täna see tunne muidugi enam nii kiita pole, sest ratta selga istudes tundsin, kuis teatavad kehaosad on vist küll täiesti läbi tambitud. Ja pealegi tuli mul taas Fastum-geeliga sõbrustada, sest kaelaradikuliit sest vihmast ja tuulest pole just kõige meeldivam kaaslane. Aga noh, mis teha! Sport tahtis tegemmist, õigemini, stress maandamist ja seda võib ka valutava kaela või tagumikuga rahumeelselt edasi teha. Täna vurasin mööda vanalinna ja koperdasin pidevalt mingite võõrkeelsete kultuuriametnike otsa. Ju neil on siin mingi pesa, et neid nii palju oli. Ja öölubi-lounge, mis peagi vanalinnas avatakse, tuleb mega. Seda ma luban. Ainus, mis täna siis avalikult välja käidi, oli, et klubi algab A-tähega. Tegelikult ma tean nime küll, aga ma teen praegu lihtsalt eelreklaami, nothing serious. Ja olen hä-ä-sti sa-a-lapärane.
Oeh, kuhu ma jäingi? Aaa, õigus. Ja siis, kui lõpuks oma kolmkümmend kilomeetrit olin läbi uhanud, vaarusin väsinult dushi alla ja tundsin end taas jõle hästi. Imelik asi see sport. Nii-hea-tunde peale oli ju vaja end taas ratta selga ajada ja Katsi poole vurada. Et muhedast õhtust rõõmu tunda ja üldse niisama olla. Noh, võileibu ka vitsutada. Kurat, ma vihkan neid kuulõppe. Aga ma arvan, et ma ei üllata niisuguse avaldusega kedagi. Kes ikka päev enne palgapäeva rõkata saab, et oh, persse, mul alati nii palju raha, et ma ei teagi, kas see kunagi otsa saab. Mul saab. Alati. Ausõna.
Nüüd otsustasin Michael Moore'i kõmulist Fahrenheit 9/11" tõmbama hakata. Olgu parem hea. Muidu ma kustutan selle jälle ära.

0 comments: