Paar aastat tagasi, ajal, mil ma üleüldse alustasin bloogimist, oli Maakri tänav peaaegu täpselt samasugune nagu täna. Ainult et nüüd on tuulisem ja (praegu veel) pisut vähem vett. Aga muidu on tunne nagu basseinikaldal - autod sumavad läbi vetevälja, ainult tuled kumavad kusagilt porilögast läbi. Ma ei saa aru, miks peab juuni viimasel päeval jätkuvalt nii lögamöga olema. Vastik. Tõesti vastik. Aga nüüd olen otsustanud kuhugi õdusasse paika sööma minna. Aga kuhu, seda ei tea veel isegi. Palju õnne laulu- ja tantsupeolised, teid ootavad ees mär-r-jad päevad... :)