Mitte et mul midagi selle vastu oleks, aga tahes-tahtmata tuleb kõrvu laul "Nii need päevad läevad, nii need päevad läevad, ilma et ei juhtuks midagi..." Eks üht-teist juhtub ikka, aga täna hommikul, kui silmad lahti tegin, arvuti taha liipasin, e-kasti sisu tühjaks imesin, dushi all käisin, teed ja võileiba tegin ning seepeale ühe sigari pahvisin, tundsin, et selline hommik on kord juba olnud. SelliSED hommikUD on kord juba olnud. Võib-olla on see subjektiivne ja kohustuslik, ent tunnetamata rituaal, mida lihtsalt vajan seks, et üles ärgata, et peagi ratta selga istuda ja siis Maakrisse vurada. Võib-olla ka. Ometi oli kentsakas istuda köögilaua taga, taustaks tavapärase Marko-Anu asemel hoopis "Kodu keset linna". Dzhiisös, isegi see on juba olnud. Huvitav, kas teil ka kõigil mingisugused individuaalsed ärkamisrituaalid on? Moekalt väljendudes peaks kohe tõttama orkutisse ja looma hommikuste ärkamiste kommjuuniti. Aga mina küsin lihtsalt siinsamas. Et kuidas ärkate teie?
Huvitav, kas peaks ehk alustama programmi "Homme ärkan teisiti kui täna!" Siis võin endale pika ärkamisplaani teha, et mõnikord panen esimese asjana end kohe riidesse, siis lähen teen võileiva ja lähen täisvarustuses dushi alla. Võib ju ratta kaasa võtta dushi alla. Või ärkan üles, keeran end voodis tagurpidi, nõuan, et voodisse toodaks võileib ja jalgratas ning valataks mind teega üle. Või peaks tegema plaani, et "Iga päev ärkan erinevas kohas!" Värisege, sõbrad - ma tulen :)
Nii ootangi pigem puhkust. Kuigi ma ei usu, et ma siis kuidagi eriliselt teistmoodi ärkaksin. Ma ei saa aru, kuidas inimestel rutiinist igav ei hakka. Samas, ma ei saa aru ka neist, kel mitte midagi tehes igav ei hakka. Ah, keeruline-keeruline.
Täna on selle esimene suveilm. Tore, ja ongi juba juuli keskpaik ning päikegi suvatses end välja vedada. Eestimaise ilma peale olen tige küll. Ära muretse, loll ilm, merevee jõuad sa hiljemalt novembriks soojaks kütta.