Oi, tule taevas appi! Saabusin just kodumuusikali "Herpese kannul" esietenduselt. Noh, tegelikult saite ju aru, mis muusikalist ma siinkohal oma nokka paotan. Muusika on ju tegelikult nauditav ja paljupakkuv - mõnusaid ja meeldejäävaid aariaid on üksjagu. Aga, oi jumal, miks küll ei leia mõni lavastaja, et tal oleks aeg lavastamisest loobuda. Sellest ei tule mitte kunagi mitte kui midagi välja. Appi, appi! Jaskar ruudus - hetkeks on laval piinlik vaikus ja tasane sebimine... oi, teiseks hetkeks ka... oi, kolmas hetkki saabub samas võtmes. Simmani suurim võlu oligi vist ehk lavastuspaik Pirita velotrekil, millel näitlejad-noored mootorratastega ringi vurasid, Tanel Padar kõige ees. See oli sheff. Nagu me isekeskis leidsime, nüüd on vaid ühe käe sõrmedel loetavad tuntumad ja arenenumad popmuusikud muusikalituuridest eemal. Ines siiamaani, meenub esimeses jaos. Aidake, öelge, et keegi on veel. :)