Ma ei saa neist tiitlitest ja tituleerimistest pahatihti aru. Võtame või tänase Postimehe, kus keegi Mari Laaniste on pärjatud tiitliga koomiksiekspert. Et see on minu isiklik bloog, siis võin ma julgelt ja häbenemata öelda: expert, my ass! Mida peaks tähendama see soe õhk: "Stiil, millele sari kindlaks on jäänud, on musternäide paaril viimasel kümnendil Ameerika lehekoomiksis maad võtnud "viletsast joonistamisest", mis tähendab pildilist vaesust ning tuimalt korduvaid poose ja ilmeid – vaatamata sellele, et Jim Davis oskab muude näidete järgi otsustades tegelikult joonistada küll." Eksperdiks ei saa (tohi!) pidada end inimene, kes analüüsib koomiksite puhul pliiatsijoont või pastakatõmmet (tema jaoks on "Dilbert" samuti igav, nii et...). Piinlik suisa. Eksperdiks ei saa pidada end ka inimene, kes ei suuda süveneda konteksti ega seda analüüsida: "Sarja sisu on täpselt sama piiratud ja nürimeelselt monotoonne kui pildikeel, klammerdudes sihitusse, negativistlikku ja mitte just eriti teravmeelsesse «sarkasmi», mis Eesti tingimustes näib lisaks kannatavat ka küündimatu tõlkimise all." Huvitav, kas Garfield on tõesti maailma ainus "igav" kass, kes niimoodi võiks rääkida. Huvitav, kui mitmest kassist piisab, et aduda, et Jim Davis on peenekoeline humorist, kes t e a b, millest ta räägib. Ekspert, võta kass! Ja suhtle inimestega. Siis näed.

Märksa positiivsem on aga tänases EPLis avaldatud ajaloolase Mati Mandeli arvamuslugu "Mida me küll häbeneme?". Jummalast mõistlik üleskutse meie mineviku säilitamiseks ja eksponeerimiseks. "Ükski meie valitsus pole siiani teinud midagi olulist eesti rahva kallal toime pandud mõrvatööde tutvustamiseks. Miks ei ole kõik need paigad siiani tähistatud? Miks neid ei tutvustata lausa kohustuslikus korras kõigile turistidele, eriti idanaabritele? Kuidas on riik rahastanud vastavaid uurimistöid ja nende tõlkimist vene keelde? Kas kõik kodakondsuse saanud muulased teavad, mis siin 1940.–1941. aastal toimus? Kas neile on tutvustatud Tartu Halli maja keldrit? Või Okupatsioonide muuseumi? Miks selliste teadmiste olemasolu siiani ei nõuta? Aga see on ju veelgi olulisem kui eesti keele oskus! Juudid millegipärast ei häbene oma piinu kõigile eksponeerimast. Mida meie küll häbeneme?" Tubli.