Oh' what a day ... :) Lõppes see igatahes kella üheksa paiku õhtul rüselusega Tartu bussijaamas. Noh, et ikka viimasele bussile pääseda. Tähtsa näoga pressisin end piletit ostma ja istusin õndsalt maha. Vaesed need, kes maas pidid istuma. Ihihi :) Aga päev oli tegelikult imetore - ee... algas see küll Stroh'i-pohmakaga (okei, tegelikult polnud hullu, ainult vahetevahel tahtis kraam justkui iseenesest üles tulla). Järgmisel hetkel olime kõik juba Katoliku kirikus ja ristisime Heleenet. Nüüd siis Heleene Mariat. [update! Aitäh, Konn, et täpsustasid, kuis tibi nimi on - ma polnud seda ju ise kirjapildis näinudki.] Oi, see oli väga lustakas. Ma ei saanud küll poolest isa Migueli jutust aru, aga ta vähemalt püüdis. Ausõna. Ja tshikk ise nägi välja nagu paks kelluke, kui ta seal Parveli käte vahel rõõmsalt jalgu kõlgutas ja oma ristimist ootas. Ning Markus lubas, et hakkab katoliiklaseks, kui tal vaid ometi istuda lubataks. Aga seda muidugi ei juhtunud - püsti ja pikali, püsti ja pikali, paar issamumeiet ja siis veel sanctust ja agnus dei'd takkapihta... Ei ole kerge meil kellelgi. Nüüd lõpuks ometi kodus.