(Õnneks läks. Sedapuhku. Nüüd tuleb ainult natukene veel oodata ja närveldada.) Ma küll ei mäleta, milline oli ilm kümne aasta eest, siis, kui Saksamaalt orkestrireisilt tagasi jõudsime ja ma rampväsinuna 28. septembri praktiliselt maha magasin (sellal, kui klass Tallinnas ekskursioonil käis), läbi une vaid ema hüüatusi kuuldes raadiost kostuvate teadete peale, mis Estoniat puudutasid, ent praegune ilm on küll kõike muud kui sulnis ja sügisene. Torm on hommikust peale meie Postimehe palmi laastanud... Vaeseke on täitsa otsa jäänud. Aga vihmavarjust poleks vist ka kasu, sest see lendaks lihtsalt käest ära. Või siis teeksin ma pisut Mary Poppinsit, ah? Noh, kas seal kusagil on häid lapsi, kes mind lapsehoidjaks tahaksid? (Jesver, see kõlab natukene lapseahistajalikult - ma enam ei tee.)