Nii-nii, Eestit on tabanud (heidy)burgaa - ehkki ma väljusin lumisest ja eilsest esimeseadvendisest Tartust juba kell seitse (!) hommikul, jõudsin Tallinnasse alles üle kolme tunni hiljem: põhjuseks meeletud lumesaju-ummikud Tartu maanteel linna piiril. On ju hea sõita 10 minuti jooksul 100 meetrit, ah? Jesver. Aga bussirahvas kukkus kohe sõbrunema, sest mured olid kõigil samad - koosolekud, väljuvad laevad, lennukid... Ihihi. Ja nüüd sumasin toimetusse. Niisiis, kallid kauased kaaskannatajad - täna on see päev, mil ma laupäevase kooliballi pildid üles riputan. Aga noh, privaatsuse huvides ei hakka ma linki siinkohal veel välja ütlema: kes tahab neid näha, saatku mulle e-kiri. Ball iseenesest oli võimas... Tõesti, ehkki algul kartsin, et selline nö ajaloos sorkimine ja kunagiste õpetajate-õpilaste nägemine teps mitte hea pole, siis pidin tunnistama, et olin eksinud. Jah, muidugi on head ja armsad inimesed sinuga eluteele kaasa jalutanud, ent ikkagi on mõnikord hea mõelda, kust ma siis nüüd ikkagi tulen. Eriti tuli selline tunne peale siis, kui vanasse majja jõudsime ja seal tiiru tegime: moedemm, Pisuhänd, nõukaaegsed rivistused, autahvel, muusikaklass... Lahe!