Mõningaid filosoofilisi mõtteid tervisespordist:

• Minu vanaema hakkas kõndima 5 km päevas, kui ta sai 60 aastat vanaks. Praeguseks on ta 97 ja meil pole õrna aimu, kus ta võiks olla.
  
• Eelmisel aastal astudes terviseklubisse, raiskasin selle peale 4000 krooni, kuid ei kaotanud ainsatki kilogrammi. Pigem vastupidi. Järeldus -Ilmselt peab seal aeg-ajalt ka kohal käima.
  
• Hommikvõimlemist peaks tegema varahommikul, enne, kui aju aru saab, mis teoksil.
  
• Ma ei tee kummardusi, et puudutada sõrmedega varbaid, sest kui Vanajumal oleks tahtnud, et me seda suudaksime, oleks ta varbad paigutanud kehal tunduvalt kõrgemale.
  
• Mulle pakuvad tõelist naudingut pikad jalutuskäigud. Eriti, kui neid teevad inimesed, kes mind tõeliselt ärritavad.
  
• Mul on väga viletsad puusad, kuid õnneks, mu kõht varjab selle puuduse.
  
• Sportides iga päev, lood eeldused sellele, et surres oled täiesti terve.
  
• Ja lõpuks. Ma ei hakka jooksma juba sellepärast, kuna sellise tegevuse juures on oht, et alkohol võib klaasist välja loksuda.