Tere, internetimaa Soome. Nad ju ise kiitlevad, kui tehnikaarenenud ja internetivõimsad nad on, ent ometi saan ma näiteks Eesti wifi-klubides netis käia kas tasuta või näiteks unineti pakutava 10 krooni eest. Ent nemad siin mainekas Tampere Ramada hotellis kasseerivad su käest ca 255 krooni ja siis vabandavad veel ette ja taha, et teate, see hotell on nii suur, et igal korrusel see ei töötagi. Näiteks teisel korrusel. Näiteks minu toas. Vastikud. Nii istun all lobby-baaris ja krõbistan mööda ilmaavarusi. Mis siis, et ilm on siin ilus (+14 kraadi ja rohkemgi veel) ja päikeseline, häirib mind rõve tuuleiil, mis jalutades kogu linna prügi ja liivamäed sulle silma pühib. Nämma. Nii ei ole linna peal eriti mõtet laaberdada, parem valmistugem paari tunni pärast algavaks "Otello" etenduseks siin samas üle tänava asuvas Tampere-talos. No, näis... Igatahes on teada, et kogu see krempelmann pannakse sügisel üles Tallinnas ning nii näevad seda, mida meie täna õhtul Soomes, ka kõik teised eestlased. Hoidkem siis pöialt :) Oma jalutuskäigul jõudsin ka Tampere teatrihoone ette püstitatud keskturule, mis meenutas nii väga meie oma kodumaised vanakraamiturge. Midivuplid, pähklid ja shokolaad - kõik ilusasti paigutatud rohelistele letikestele, mille taga võisaia järavad taadid ja memmed möödakäijaid manule kutsuvad. Ei, tõesti - seesugust pilti nägin mina viimati siis, kui Tartus veel Anne turg oma pidupäevi pidas. Tallinna keskturuga ei ole mõtet võrrelda, see on lihtsalt urgas. Aga samas, kui soovi, võib midivuplitest ka mööda vaadata ja endale männist meisterdatud kiiktooli või ohtralt kaltsuvaipu soetada. Ehk läheb vaja. Ja muidugi, Tampere kui vana merelinn peab ju ka turul kala pakkuma. Ega teisiti ei saagi mul ju südant pahaks :)

Soomlased on ikka naljakad. Sellised aeglased ja omas elemendis. Justkui ei kuulukski siia ilma. Kui nüüd itaallaste peale mõelda ja vaimusilmas pisut võrdlust arendada, siis saate vist aru, mida mõtlen ja mille üle naeru mugistan.

Ja Viking Line'il oli raskusi nii lahkumise kui randumisega. Selle asja nimi on jää. Mul oli tunne, et ega me sellesse jääsuppi vist jäämegi...