Uni-uni-uni... Istume L-iga lennujaamas ja astume kohe Tshehhi õhule. Noh, et võtaks siis selle reisi sedapuhku taas ette. Appi, ma olen ikka väga unine. :) Ma LOODAN, et mu asjad on ikka pakkunud (sõnast pakkima, ausõna!), sest parema meelega olime eile koos empsi ja J-ga ikkagi Sultani restoranis - see on ikka jõle sheff koht, briti purjakil poissmehed välja arvatud, muidugi - ja mekkisime head-paremat. Nämm-nämm. Eilne päev möödus pärastraadiose unisuspohmelliga ja shoppinguga. Kurat, Eesti riik pole mõeldud normaalsete riiete ostuks. Lihtsalt ei ole, noh. Sel aastal ilmestab Reserved'i kaubanduskeskust elevandimood: justkui ma peaksin peale maksma, et saaksin värvikireva telgi endale selga tõmmata ja siis, tuult alla võttes, lendu tõusta. Krt! Ma siis nüüd jään vait ja komberdan poolvidukil silmega lennukile. Peagi kuuleb, eks.