Ehk siis kohutav töönädal (mis kestnud "kõigest" kaks päeva) läheneb suure mürinaga lõpule - saaks veel hüüumärgid trükki, siis võiks minna koju ja avastada end lõpuks ometi mõttelt, et on 21. juuni. On suve algus (9.46, ihihii - palju õnne!) ja on 21. juuni. See ütleb kõik. Ah, jäägu see. Igatahes on meid, õnnetuid tsurasid, taas testivankri ette rakendatud. Tänane toode on jäätis. Brr, mul on nüüd külmavärinad, ehkki testitoimetaja käib, hambad irevil, jätkuvalt mööda maja ja küsib: "Nii, kes pole veel jäätist söönud...". Ja ahjuõuna-jäätise on keegi pintslisse pistnud. Ilma luba küsimata. Brr. Ei tohi hommikul kõnetööd teha ja õhtul kirjatööd teha - ilma, et oleks öösel korralikult maganud. :S See on parim enesetundekirjelduse-märk. Aga homme palmide alla. Hip-hip! Ups.