Pohimotteliselt olen ma nüüd Lissabonis - kesklinnas ja maailma koige shefimas lounamaa korteris, nautides järjekordseid lounamaiseid kokteile - ja üritan koigest väest maailmale teada anda, et olen täiesti elus. Chill Brazil on asja nimi. Koigi viimaste päevade moto lihtsalt. Ma pikalt ei pajata, sest ma ei viitsi lihtsalt neid kodeeritud täpitähti siin snorgeldada, aga teatan, et Portugal on üks imelahe maa. Eriti sellise süüdimatu puhkusereisi ajal, nagu meil on olnud. Mul on üks pikem jutt ka tegelikult valmist kirjutatud, aga paraku on see mu nunnu sees kolmsada kilomeetrit eemal - ma lihtsalt ei viitsinud seda kaasa siia tarida sealt kuurordist Louna-Portugalist... Aga eks ma selle lisan siia hiljem. Elu on lill!