Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu arutas Eesti meediaruumi murekohti

Vabariigi President arutas täna Kadriorus akadeemilise nõukoguga Eesti meediaruumi probleeme. Ettekanded juhatas sisse professor Hagi Šein.

Tartu Ülikooli dotsent, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna juhataja doktor Halliki Harro-Loit rääkis Eesti meediapoliitilistest ‘toiduahelatest’, sealhulgas eelkõige liberaalse meediapoliitika probleemidest ning ajakirjandusvabaduse ja sõnavabaduse erinevustest.

Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor doktor Epp Lauk andis ülevaate meediakriitika olemusest ning selle funktsioonist. Ta leidis, et ajakirjandusel on võimalus blokeerida kriitiline debatt ja ebameeldivad teemad ning kui meedia ei ole avatud vabale ja ausale debatile iseenda üle, siis on demokraatiaga probleeme. Laugu sõnul on meediakriitika tähtsaks funktsiooniks massiteabe kvaliteedi analüüsi kõrval ka kriitilise meediatarbija kasvatamine, mis algab koolist.

Ringhäälingunõukogu esimees Andres Jõesaar andis ülevaate Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu arengu perspektiividest. Ta nentis, et Euroopa eelkõige konkurentsipoliitikast lähtuv ideoloogia ja ka seadusandlus muutub ohtlikuks väikestele turgudele, kus alafinantseeritud avalik-õiguslik ringhääling ei suuda võistelda kommertskanalitega ja seega marginaliseerub. Jõesaare sõnul peavad väikeriigid ise suutma kaitsta oma ringhäälinguvaldkonda, mis on aga keerukas ilma avalik-õigusliku ringhäälingu olemust toetavate kultuuri ja sotsiaalsete traditsioonideta.

Meediakonsultant Raul Rebane rääkis rahvuslikust infojulgeolekust ning nentis, et infoajastu ei suurendanud mitte ainult info liikumise positiivseid aspekte, vaid suurendas järsult ka ohte. Rebane leidis, et rahvusliku infovälja ja ajaloolis-kultuurilise märgisüsteemi kaitse eeldab senisest suuremaid jõupingutusi, sest kaotus informatiiv-intellektuaalses võitluses võib väikerahva puhul olla saatuslike tagajärgedega.

Arutelus osalesid ka Riigikogu esimees Ene Ergma, kultuuriminister Raivo Palmaru, Eesti Raadio juhatuse esimees Margus Allikmaa ning Eesti Televisiooni juhatuse esimees Ilmar Raag.

Ma ei taha küll kedagi diletandiks tembeldada, sest seks puudub vähimgi vajadus, ent mulle tundub, et Eesti meediaanalüüs ja -kriitika on koondumas käputäie ekspertide hulka, kes paratamatult oskavad, tahavad ja viitsivad kaasa rääkida üksnes neis alalõikudes, mida nad tõepoolest aastakümneid tundnud-lugenud-tudeerinud on. Tublid, aga mulle tundub, et ka meediaruumis ei pääse mööda interdistsiplinaarsusest. Seda aga miskipärast teha ei osata või ei taheta. Väga paljud meediaõppejõud on tunnistanud mingeid teistsuguse meedia valdkondi puudutavate küsimuste puhul, et seda on mõttekam küsida sellelt ja tollelt. Hmm, aga sina oled meediaõppejõud ja ma küsin seda sinult, kihvatab mul peas. Ei ole ju võimalik, et ma tean peast ainult neid kahte raamatut ja käin-korrutan neid kui mantrat ega viitsi analüüsida kaasaegses meediaruumis toimivat piiride hägustumist, meediumide koostööd (ja kahtlemata ka vastastikkust ärakasutamist) ja uue meedia võimalusi. Ning - kui diskussiooni ei taheta haarata reaalmeedia professionaale, vaid üksnes neid, kes kusagil kõrgel-eemal-kaugel tahvad midagi aeg-ajalt millegi kohta arvata. Kui ikka sisulist diskusiooni ka seesugustel tasanditel ei teki, siis ei ole ka võimalik jõuda ümarlaudade abil järgmisele tasandile. Aus avaldus? Sorry.