Kümme punkti inimesele, kes seesuguse lause välja mõtles. Ja ütles.

Elu EI TOHIKS olla teekond hauda eesmärgiga jõuda turvaliselt pärale atraktiivses ja hästi säilinud kehas, vaid pigem külg ees sisse lennata, shokolaaditahvel ühes ja veiniklaas teises käes, keha täiesti ära kasutatud ja kulunud ning karjuda "Issver, milline reis!!!"

Aitäh, R-ile, kes seesuguse mõtteavalduse lendu saatis. Ja hoolimata sellest, et sügisväsimusega on saabunud mingi täiesti arusaamatu mandlite mäss (vrd 'Kanade mäss', 'Mahtra sõda'), tunnen end jätkuvalt positiivselt. Kahju, et ajakasutus üldse pole üldse see, mida tahaks. Kinno minna. Teatrisse minna. Kontserdile minna. Ah ja oh. :)