Tänases Eesti Päevalehes kirjutab semitootik Priit Põhjala supermõnusa loo päevaajakirjanduse arusaamatust kombest kurikaelu heroiseerida. Oleks nii teraseid kommentaare meie meediaruumis rohkem: "Antud juhul on diskursiivne praktika nihkes, luues enesele märkamatult hälbelisi väärtushinnanguid. See võib sobida kollasele ajakirjandusele, mis müüb seest õõnsat vormi, mitte läbimõeldud sisu, kuid ei ole kohane kvaliteetajakirjandusele." Mind paneb vaid imestama, et Põhjala-sugust terase keelekasutuse ja nupukate tähelepanekutega inimest pelgalt keeletoimetajana palgal hoitakse. EPL võiks ammu oma arvamustoimetust reformida. Igatahes, bravo!
...
"Kole nagu kelder," röögatas hea kolleeg, kui võttis kätte päeva magusaima meediapala, Kroonika "paljastava" artikli Andreas Eelmäe ja Missi-Laura lörris suhetest. Aga vaat just seesuguste laste käest pead sa tõde kuulma. Iseasi, mis selle aboridloetelu, emale tehtud telefonikõnede ettelugemise ja nende voodinippide teada saamisega küll peale peaks hakkama. Brr. Õues on lahe ilm, muuseas! Talv mis talv. Krõbe ja näpistav. Ning kergelt puuküttesuitsune. Lapsepõlv lumeunises Karlovas tuleb meelde.
0 comments:
Post a Comment