Halloo-halloo, juhmakad!

Kui kurb (tegelikult, kui väheoluline), et ma eile "Ärapanijat" ei juhtunud vaatama. Igal juhul on see sketsh "halloo-halloo, juhmakad; te võite kõik SLÕhtulehte tööle minna; piisab, et te oleksite lihtsalt piisavalt lollid" päris creepy. (Kusjuures nende verbaalvisuaalsete duettide kohta vist muu sõna kui "sketsh" ei sobikski.) Okei, sketsh "mine vikku" ja nii edasi kiskus tõepoolest veel lollakamaks, aga noh - eks see ole lõppude lõpuks tegijate intelligentsi/viitsimise küsimus. Ent mida seesugune lahmimine siis ikkagi tähistab? Seda, et nüüd olemegi jõudnud ühiskondlikku arengufaasi, kus toimetamata arvamuspurse on lubatud ja aktsepteeritud, sest reiting on ju ometi jumal. Vaatajad vaatavad, järelikult me meeldime neile ning keep going'? Vabandan, kui keegi end sellest hinnangust puudutatuna tunneb, ent meie modernne kodumaine ärapanija-kultuur ei peaks ju tundma mõistet "võrdsemad võrdsete" seas. Ehk et kõigil on õigus arvata ja välja öelda. :)