Hea küll

Hea küll. Et Avalikult Mõtlev Mina saaks oma mõtted lõpuni ära öelda, siis avaldan minagi Kristeri tänasele loole pisut lisavastuseid. Ent teen seda siiski pärast seda, kui lugu ise (link homsest, eks?) on ilmunud, soovimata teha Paltsi või Hõbemäge, kel soov ajakirjanikke ennetada.

* Miks Sa blogi pead? On see mõtete üleküllus või midagi muud?

Alustasin oma bloogi (ise eelistan juba seda eestindamist) pidamist 2002. aasta suvel ning toonane põhjus oli tegelikult lihtne: jääda (siis veel) põlise tartlasena "sidepidamisse" oma lähedaste sõpradega, kellest elu- ja töökoha vahetuse tõttu füüsiliselt eemaldusin. Jah, muidugi võinuks ju valida e-postitamise ja saata mitmetele aadressaatidele korraga samasisulisi kirju, ent samas - milleks, kui seesugune moodus veebiilmas välja oli mõeldud. Alles hiljem olen mõistnud, et olime oma paari sõbra-tuttavaga sel ajal ühed esimesed Eesti bloogijaid. Kui algul oli see koht, kus rääkida "mida tegin, kus käisin, mida nägin", siis hiljem on see muutunud nn Minu Avalikult Mõtlevaks Minaks, kus igaüks - eelkõige mu lähedased - saavad minuga kaasa mõelda. Ja peamine - kaasa öelda.
Ent küsimuse juurde tagasi tulles: nn show-off blooge olen ma aastate jooksul näinud tekkimas küll ja veel, ent minu (loetavuse seisukohalt) üpris tagasihoidliku bloogi puhul pole kindlasti tegu mõtete üleküllusega. Täpsustan: ma pooldan Digi peatoimetaja ja hea sõbra Henrik Roonemaa algatust bloogid isikustada ehk ära märkida ka teksti autorlus, sest tegu on igal juhul avaliku arvamusküljega, ent ma pole enda senises bloogis pidanud vajalikuks teha sissekandeid, mis on ajendatud ideest "oi, kus ma nüüd ütlen..." või et "näete, ma nüüd võtan seisukoha...". Pigem on isiklikus bloogis sisalduv tekst aja (ja veebikasutuse) arenedes mõeldud neile, kelle jaoks need sissekanded tähistavad mõtestatud teksti: olgu need sõbrad (kuidas tal läheb, mida ta teeb, mis vahepeal juhtunud on, mida ta millestki arvab) või siis need inimesed, kellele minu ilmavaade korda läheb. Sellest ka bloogi nimi "Mõtlik mees".

* Kuidas Sa kirjeldaks vahet Sinu POSTIMEHES ilmuvate tekstide ja Sinu BLOGIS ilmuvate tekstide vahel? Mis hetkel Sa otsustad, et kumb kumba sobib?

Kahel tekstiloomel ei ole seost: ma ei vali kirjutamist emba-kumba meediumisse sinu nimetatud "sobivuse" järgi. Loomulikult on bloogides kajastuvad tekstid minu allkirja kandes avalikud kirjed, arendades edasi minu arvamust-analüüsi-kommentaari-hinnangut nähtustele, sündmustele või persoonidele, millest kirjutan ka oma töös, ent jällegi: bloog aitab ehk kutsuda üles (minu algatatud) diskussioonile reaalajas (ja see aitab ka mind mu töös), ent mu töö ja bloog ei ole seotud.

* Millisena näed Sa blogide tulevikku kolme aasta perspektiivis? Muutub see äriks?

Bloogid on Eestis juba praegu võimaluseks kodanikule x avaldada oma arvamust, öelda "sõna sekka". Iseasi, kas neid arvajaid võetakse kuulda; kas neid järgitakse ja tunnustatakse. Mujal ilmas on toimunud bloogidegi puhul see, mida ajakirjandusele ennustatakse: segmenteerumine (elustiilibloogid; fotobloogid; poliitbloogid; isegi kindlat seksuaalset identiteeti kandvad või vahendavad bloogid) ja kodanikkonna häälekandjaks muutumine (nn citizen-journalism). On jabur, et Eestis julgetakse 2005. aastal jätkuvalt võtta seisukoht, et seesugune meedium jääb tähelepanuta.
Kas see asendab kunagi faktipõhist ajakirjandust (näiteks Liisa Tallinn (Draama 2005) või need, kes esitasid veebiajakirjanikena akrediteerimistaotluse PÖFFile; rääkimata USAs pretsedendi loonud näitest pääseda bloogiva ajakirjanikuna Valgesse Majja), seda näitab aeg. Äri on see juba ammu: nii neile, kes bloogiservereid omavad (nt www.blogger.com, mis kuulub Google korporatsioonile ja kelle ülesanne on sarnaselt kommertstelevisioonile müüa reklaamiandjale "kontakte", "linke") kui ka nn viral marketing'i (selgitused ja näited www.adverblog.com) ehk veebipõhiste reklaamikampaaniate ärakasutajatele-elluviijatele.

* Kas blogipidamisel esineb eetilisi konflikte, siseheitlusi?

Avalik bloog ei võrdu eraelu, kui sa pead seda silmas. Ma tean, "kuhu" ja "kellele" ma kirjutan.

* Palju aega Sul blogipidamiseks nädalas kulub?

On harjumuseks saanud, et kirjutan umbes ühe sissekande päevas. Ajaliselt? 30 minutit sissekandele. Keskmiselt.

* Kui palju inimesi Su blogi külastab (näiteks keskmises päevas)?

ca 60 inimest päevas.

Kelle blogisid ise jälgid (vastata võiks kolmes kategoorias - üle ilma, eestikeelseid ja ajakirjanike omi)

* Tööst tulenevalt tohutult palju, sest minu juhitud Hip! monitoorib praktiliselt kõiki Eesti blooge (nt www.e-web.ee/marks/blogilist.php). Isiklikul otstarbel jälgin välismaiseid blooge, sest need on oma lapsehaiguse ja show-off-soovi läbi põdenud: toimunud on spetsialiseerumine ja bloogi eesmärgipärastumine (tobe küll meenutada, aga Lasswelli mudel toimib siingi: kellele, mida, millise kanali kaudu, millise efektiga). Eelpool nimetatud www.adverblog.com on üks vahvamaid ja andekamaid näiteid - tegu on ühe Itaalia tüdrukuga, kes lihtsalt huvi pärast maailma reklaamikampaaniaid monitoorima hakkas, nüüd aga peetakse neidu üheks arvestatavamaks reklaamipresenteerijaks Euroopas. Näiteid on veelgi.