21.10.06

Kuninganna Elizabeth II

Kuninganna Elizabeth II on nüüdseks Eestist lahkunud. Tänu saatkonna lahkel kutsele osalesin neljapäevaõhtusel vastuvõtul Kumus, kuulasin filharmoonia kammerkoori (hea küll, Toivo Tulevi vastuvõtu puhul kirjutatud "Rejoice, Rejoice, Rejoice" jäi muusikaliselt võib-olla tõepoolest pisut kaugeks - nagu keegi mainis, vaene kuninganna peab taluma sellist enda auks kirjutatud piina -, ent see-eest Arvo Pärdi "... which was the Son of ..." ja Cyrillius Kreegi "Õnnis on inimene" kõlasid imehästi) ning imestasin heade kolleegidega ühiselt selle üle, mida küll meie vastne presidendiproua Evelin Ilves endale (SL Õhtuleht via Postimees) selga (The Times) on tõmmanud. Samas, õhtu täht polnudki ju tema, vaid ikkagi Elizabeth II.

Ehkki Briti suursaadik Nigel Haywood instrueeris meid kõiki sellest, et vaevalt nüüd kuninganna külalistega jutustama tuleb, selgus hilisemal ülesrivistusel (meedia- ja kommunikatsioonitöötajate laud "J", grupijuht Toomas Sildam:)), et tema kõrgeausus tahab ikka kõik ükshaaval läbi kätelda. Saadiku saatel tutvus ta igaühega meist eraldi, uuris, mida üks või teine teeb (Ingridi juhitud Kroonika kohta teatas Haywood, et "This is the Estonian version of Hello! magazine but much more liberate"), pistis siis oma pisikese musta kindaga käe pihku ning päris minu eneseesitluse järel, et kas need teie Eesti noored ikka üldse loevad ajalehti.
Tõdesin, et eks internet ole muidugi märksa populaarsem, misjärel rõkkas kuninganna "Isn't this internet fascinating!" ja vudis järgmise laudkonna poole. Oo, mu kolmkümmend kuulsusesekundit! Enne seda tuuritas meie juurest läbi ka särasilmne briti välisminister Margaret Beckett, seejärel aga Edinburghi hertsog Philip.
Ütleme nii, et emotsionaalselt oli väga võimas kohtumiselamus - olgem ausad, millal ikka avaneb võimalus kätelda-jutelda - olgu see või smalltalk - Briti impeeriumi liidriga?

Pärast vastuvõttu tuli mul ja Ilmar Raagil veel kobarkinosse kihutada, sest filmi "Jade Warrior" esilinastuski tuli ära vaadata. Mnjah, jäägu see, kuidas me liiklussulgudest läbi saime, ajaloo hõlma, ent kinno jõudsime me siiski õigeaegselt.
"Jade Warrior" ise jäi mulle pisut segaseks. Hoolimata sellest, et olin Soome, Hiina, Hollandi, Eesti ühistöö stsenaariumiga kursis ja nautisin selles filmis ohtralt kasutatavaid eriefekte, pole see siiski selline mängufilm, mida ma ikka ja jälle uuesti vaadata tahaksin. Liiga aeglane. Liiga põhjamaine. Elle Kulli oli muidugi tore soome keeles rääkimas näha.
Filmijärgne vastuvõtt Domina hotellis sai mulle igatahes saatuslikuks. Ma arvan, et see oli see kala, mis mind järgmisel päeval voodisse naelutas ning vaid aeg-ajalt, kiirete sööstudega, tualetti sundis kimama. Brr!

0 comments: