Laulsin siin omaette seda tohlakat Hansapanga reklaami taustalugu "What a wonderful world" ning sain aru, et kehva häälduse korral võib mõista, et see laul on Reet Roosist. ("I see trees of green........ red roses too") :)
Mnjah. Aga eilne õhtu tõi veelgi vahvama elamuse. Nimelt olin palutud Vene Draamateatri uue restorani Art-Imperia tutvustusõhtusöögile, millega ühtlasi tähistati Odessa vahuveinitehase 110. sünnipäeva. Sain palju targemaks - tean nüüd, et herese, portveini ja madeira asemel valmistatakse seal Krimmi poolsaarel nüüd krõmerest, krõmveini ja krõmeirat. Ning need joogid on tõepoolest jumalikult head. Mnjah, aga võib-olla nautisin ma neid seepärast, et need aitasid mul seedida kaheksat toidukorda, mille otse Odessast kohale lennutatud kokk meile valmistas. Mis siis, et kõik muudkui rõhutasid, et need on poolikud portsjonid. Mingil hetkel oli mul tunne, et äsja konsumeeritud kapsarullid vaatavad juba silmadest vastu. Ning siis, kui kõik juba söödud oli... Siis saabus kanapoeg. Tõeline toiduorgia, tähistamaks hüva rüüpe sünnipäeva ja väga vahvat kultuuri. Aplodisment!
0 comments:
Post a Comment