Kodanikualgatusest

Ja veel pisut kodanikualgatusest. Seda, et Eesti liikluskultuuritus ja olukord teedel viib igal nädalal inimesi surma, teavad kõik. Ja midagi tuleb ette võtta. See on selge. Ent samas ei saa ma aru näiteks äsja "Kahvlis" polemiseerinud Madis Millingust, kes leiab, et mis sellest kõigest kasu on, kui midagi hullu juhtub ning ajakirjandus pisut lugusid kirjutab ja juhtkirjades inimesi liikluses kultuurselt käituma kutsub. Teatab, et sellest ei piisa. Mida see ajakirjandus muud teha saab, kui sõna veenvat jõudu kasutada? Otsesele küsimusele Hannes Võrnolt - mida tema ise teeks, et see olukord lõpetada - ta vastata ei oska. Nii kõlab tema polemiseerimine sama õõnsalt kui "need üksikud artiklid ajakirjanduses".

Jah, olukord on enam kui õudne - täna enam kui pool tundi liiklusummikus passides nägin seda igal sammul, et tavaliseks reavahetusekski ei raatsita suunatuld sisse lükata; et tõelised t***pead litsuvad oma läikjate rullidega kaasliiklejatest üle ja läbi, pidamata millekski ülekäiguradasid, valgusfoore ja teisi autosid. Et annab mõni must äri papi, annab ka load? Mis siin ikka teha - tuleb inimestele hakata jagama värvipüstoleid, et porilärakaid laia kaarde rögastavate liiklushuligaanide pihta igal võimalikul hetkel tulistada. Siis näevad kõik juba kaugelt, et näete, olen liiklushuligaan ning ei vääri teie hulgas sõitma. See teeks politsei töö ka lihtsamaks ja mõtestatumaks: võtta kõik idioodid rajalt maha, võtta neilt load ning panna kartsa.

Modell: Auto Poola maanteeäärses bensukas. On 18. juuli varahommik, kell on 5.29.