Nüüd siis otsustas minu Mäkktopp mind taas pikalt saata ja lõpetas eile õhtupoolikul tegevusega. Grr, esmalt diktofon, nüüd läpakas. Huvitav, mis järgmiseks? Kodus lendab kineskoop näkku? Kohvimasin löratab kohvi kassile selga? Külmkapp ja pesumasin hüppavad öösel mulle voodisse ja teevad kambaka? Mnjah, pidanuks elektrikuks õppima. Nüüd oskan vaid kätega vehkida ja öelda nii nagu teadustas mu hangunud arvuti - panic: now we're haning here...
Viisin masina esindusse. Te ei kujuta ette, millise malbe naeratuse ja meeldiva hääletooniga nad teatavad: hmm, tõenäoliselt on see kõvaketas. Küsin, kas andmeid taastada saab. Vastus kõlab nii (muuseas, säilib malbe naeratus!): no garantiid ei anna teile küll keegi, aga homme helistame ja küsime, millise uue kõvaketta me teie arvutile paneme. Huvitav, KUS nad seda küll õpivad!
Nüüd kiusan teid brittide "Superstaariga". See on lihtsalt nii vaimustavalt naljakas, et te lihtsalt peate seda nägema. Eesti-versioon mulle sellegipoolest ei meeldi. Õnnetu kodune katsetus.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment