Ma olin Alphabeat'i juba kuhugi kahe kõrva vahele unustanud. Ent kui varahommikul on Tallinn endiselt uduselt pilves ja mossis sompus, siis teeb "Terevisioonist" nähtud "Fascination" oma töö korralikult ära.
Eilne õhtu tõi kontserdikorraldajate paari "Armastatud Eesti hitid" Estonia kontserdisaalis. Ausalt öeldes läksin seda vaatama teatava skeptitsismiga: eks ole sääraseid kontserte näinud küll ja veel. Ent kõik lauljad, eelkõige aga Maarja ja Kaire, üllatasid millegi positiivse ja sellega, mida varem näinud-kuulnud-kogenud pole (uhh, nende "Mina pean sambat tantsida saama" duett! Või Kaire "Nukuke"). Koit (, kes minu meelest oli mingi väga veidra aine mõju all... Aga võiblat oli lihtsalt armunud?) üllatas näiteks "Veskimehe" ja "Tiigrikutsuga". Ivo Linna tõi minevikuhõngu tänavikku. Ning oli muidu hea. Muusikutest rääkimata. Ja lõpuloost "Ei ole üksi ükski maa" samuti rääkimata. Sest kõik tõusid sisemise sunni ajel püsti ning üürgasid kaasa. Miskipärast keelas Karilin oma emal kaasa laulda ning aina müksas teda ribidesse. Ma siis seletasin, et kõik võivad laulda, ära jonni. Ainus kes sellest ansamblist minu jaoks pisut välja langes, oli nasaalne Jakko, aga eks tema lauluhääl ole tõtt-öelda maitse asi. Sest laul "Tassike teed" tuli tal ju väga hästi välja - nii et see nasaalinin nii väga enam ei häirinud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment