Sallivuse sallist

Õhtupoolikul potsatab postkasti pressiteade:

Rakvere sotsiaalmaja elanikud alustasid täna toatäie telekaamerate pilgu all sallivuse salli kudumist. Nende ja teiste rakverlaste töö tulemusena peab Euroopa Päevaks, 9. maiks valmima umbes 150 meetri pikkune Euroopa Liidu liikmesriikide lipuvärvides sall. Seda esitletakse Euroopa Päeva üritustel Rakveres ning hiljem antakse Strasbourgis üle Euroopa Parlamendile.

Eestlased on üks tore rahvas. Ma ei hakka üldse aasima sel teemal, et sääraste kudumitega oma meelsuse tsementeerimine või et igasugune kudumstatement'i tegemine meenutab mulle minevikuaega. Pigem teen ettepaneku mõelda siis ka näiteks kindlameelsuse kinnastele (need võiks parlamendile kinkida), kangekaelsuse kampsunile (peaminister Andrus Ansip rõõmustaks kindlast), Seewaldi seelikule ehk ullikese undrukule (noh, eks igasugu hulle leidu!), paatose või paaritumispasteldele (isamaaliitlastele ja noorperedele) ja sänikaelsuse särkidele (oi, eks neid viimaseid ole igal pool...). Ja kui me sealt nõndaviisi läheme, vilespill ühes, pomm teises käes... No siis peavad kõik meid hoopis iirlasteks.