Ahjukana ja -õunad pani nädalavahetusele punkti

Ja mitte mingi igava ja tavapärase punkti. Ikka väärika. Ega siis iga päev viitsita ahjus tunde kana väntsutada või õuntesse usinalt mandli-rosina-pähklimödi pressida. Pealegi, ega siis iga päev viitsita see kõik korraliku cava'ga kõrist alla loputada. Aga näe, esmaspäeval viitsisime. Aga et sama päeva hommik tõi ka varase raadiotöö, siis polnud ime, kui ma kella kolme paiku vaikselt voodi suunas niutsuma hakkasin. Õnneks on mul mõistvad sõbrad. Õndsale söögipeole eelnes üks küllaltki kentsakas nädalavahetus, mis kõik siiski hirmhästi laabus. Elu taas nagu sinusoidtabel. Aga mina ratsutan vähemalt laineharjal!