Ja nüüd, lõpuks ometi, kui Kats ja Konn oma voodikesed ära teinud, saan ka mina ehk sõba silmale :) Tegelikult muidugi planeerisin ma võtta ratta seljas ette matka Uus-Ihaste poole, aga ... noh, ütleme nii, et uni tundub magusam kui hilisöine/varahommikune rattakross Emajõe kallastel... ööd.

Ja muuseas, teate ju küll, et sport ja Maimets eriti kokku ei käi ("jala ei käi ja vett ei joo"-lause, ihihi!), aga uskuge või mitte, ma võtsin suisa vabatahtlikult ratta kätte ja vurasin sellega Konna poole. Ma olen vist mõistuse kaotanud... kas pole?

Altpoolt leiate ühe lõbusa luuletuse, mis tuletab ehk meelde, et jaanipäev on selja taga ning ... ho-ho-ho, kohe tulevad jõulud :) Leidsin selle lihtsalt oma kirjakasti logides ja leidsin, et teilgi võiks seda lugedes lõbus hakata... Nii-muuseas hakkame nüüd Katsi, Konna ja Parveliga kana sööma ja-ee-ee Konna tigedat Joosepit eemale peletama.

Christmas time is here, by Golly;
Disapproval would be folly;
Deck the halls with hunks of holly;
Fill the cup and don't say when...

Kill the turkeys, ducks and chickens;
Mix the punch, drag out the Dickens;
Even though the prospect sickens,
Brother, here we go again.

On Christmas day, you can't get sore;
Your fellow man you must adore;
There's time to rob him all the more,
The other three hundred and sixty-four!

Relations sparing no expense'll,
Send some useless old utensil,
Or a matching pen and pencil,
Just the thing I need... how nice.

It doesn't matter how sincere
It is, nor how heartfelt the spirit;
Sentiment will not endear it;
What's important is... the price.

Hark The Herald-Tribune sings,
Advertising wondrous things.
God Rest Ye Merry Merchants,
May you make the Yuletide pay.
Angels We Have Heard On High,
Tell us to go out and buy.
Sooooo...

Let the raucous sleighbells jingle;
Hail our dear old friend, Kris Kringle,
Driving his reindeer across the sky,
Don't stand underneath when they fly by!

- Tom Lehrer

Ja Elis... Ehkki ma kuulsin, et sa kavatsed mind me ühisel sünnipäeval maha jätta ja hoopis ise Pärnusse kimada, siis sellest hoolimata, sorides oma vanades diskides ja endisaegsetes dokumentides, soovin sulle tänavuaastaseks pidupäevaks kinkida midagi möödanikust - midagi jaburat ja samas nii lõbusat, mille absurdsusest saame sajaprotsendiliselt ehk tõesti vaid meie aru... aga siin see on. Palju õnne :)

Hmm...Kuidagi imelikult vähe olen kirjutanud viimasel ajal. Mul on vist väga palju huvitavat teha olnud. Näiteks, Peipsi ääres vanaema sünnipäeval käia. Ja avastada, et sugulased on ikka päris toredad. Kui neid noo-umbes-paar-korda-aastas kohata ;) Ja laupäeva hommikul tuli üks meeletult unine bussireis läbi idavirumaise Eestimaa teha, et Mustvee alt hommikuks Tallinnasse saada ja siis Peeter Eerikuga edasi Pärnusse kihutada. Et seminaril osaleda, muidugi. Jäägu siinkohal avalikult välja ütlemata, mis teemaga tegemist oli, aga põnev oli see kindlasti...

Ja laupäeva õhtul oli vaja ju UNO-kaarte mängida, Pärnu rannas ujumas käia, mingi täiesti mõttetu baarimehega sõneleda ja ohjeldamatult rummjakokakoolat juua. Pühapäeva keskpäev leidis mind igatahes väga unisena. Ja loll luksemburglane, kellega hotellituba jagasin sai sellest liigagi hästi aru, et toanaabril pizut kehvapoole olla oli. Seetõttu pidi ta ju ometi vahetpidamata toast sisse ja välja trampima, jalgu lohistama ja uksi paugutama. Et ma siis silma lahti teeks ja meelalt talle "go to hell!" teataksin. Noh, igatahes ta sai selle :)

Hei-hei! Augustikuise teisipäeva õhtupoolik on ülimalt hubane aeg endast jälle märku anda ja öelda, et olen jõudnud edukalt väidetavalt-heade-mõtete-linna Tartusse. Ei, ega ma siin midagi ega kedagi halvustada küll ei tahtnud, ainult et miskipärast tuli mulle meelde Martin Scorsese filmi "Taxi Driver" algus - selline tume ja vihmane, üksik tundmatu mees pimeduses suitsu kimumas ning justkui midagi ootamas... aga midagi ei juhtu, vähemalt esialgu... Pikk ja tüütu, aga väidetavalt väga hea. Hmm. Vaat' selline tunne tuli küll. Kui ma siin mõne aja eest Kafkast rääkisin, siis emotsioon on umbes sama.

Aga pole hullu. Kui oma Tallinnast siiakolitu ka kunagi lahti pakitud saaks ning enamuse nendest tõenäoliselt prügimäele lennutaks, siis oleks juba päris hästi. Siis võiks juba tagaaias mõnusasti suitsu pahvida ja loojuvat Päikest piiluda. Ehkki keegi on ju puudu. Teate küll :) Siinkohal tahan ma kohe päris-päris-päriselt tänada neid, kes hetkel töötu JA kodutu minu ja veel kellegi viimastel päevadel oma kambrikesse on suutnud mahutada, ehkki see võib-olla kõige parem mõte, sellele hiljem mõeldes, pole tundunud... Minu aitähh!

"alejandro astus sisse ootamatult
täiesti
aga ajastus oli hea
kurat
keegi ei pidanud punastama"
(mulle tundmatu autor)

Sõidan peagi oma kalli vanaema 73-ndamale juubelile. Noh, selles eas on iga eluaasta ju juubel :) Aga huvitav, mismoodi pääsen ma Peipsi ranna ääres asuvalt Lagedilt vurr-vurr-vurr homme Pärnusse... Kas keegi pakub priiküüti?

...emad räägivad köögis retseptidest
isad suures toas autodest
lapsed mängivad oma toas
mäletad?...(Meelis)

Kas te kujutate ka ette, et ma olen nii kaua vait suutnud olla ja mitte midagi oma elust kirja panna. Mitte et nüüd kõike tagantjärele kordama hakkaks ja vestaks, kuivõrd mõnus on folgisuvine Viljandi ning kuivõrd igav niisama-suvine Tartu... aga ikkagi. Pärimusmuusikafestival lõppes suurejooneliste pidustustustega ja andis mulle mõista, et päike joodikutele ei halasta. Ka andis see mulle mõista, et sinna tasub (tagasi/edasi/jälle/veel) minna, sest ainult seal saab neli päeva aastast seesugust süüdimatut õnnetunnet tunda, mida mujal nii-väga-ei-kohta. Muidugi, koos armsate inimestega.
Täna kolisin oma korteri vaata-et-päris tühjaks. Paar kotti muidugi jäid, aga ma loodan, et uus üürnik Reno seda väga pahaks ei pane, et tal kapinurgas mõned potid, madrats, teip ja käärid konutavad... (eksju?)

Kolleeg Urmas pakub mulle maja. Maksab 36 miljonit. Keset Tallinna vanalinna. Soovite? Igakuine sissemakse on 185 000 krooni. Nämma!