Potsatusime L-iga keset Kopenhaagenit asuvasse hotelli Selandia. Lahe. Ehkki meid küll esiti ühte voodisse taheti pressida, tegime lärmi ja nõudsime teist tuba. Saime kah. Ohtrate vabanduste saatel a la "ma arvasin, et ta oli teie partner". Arvaku edasi:) Ilm on märksa sombusem kui mõne tunni eest Tallinnas, aga ei see mind häiri. Lennujaamas pakke oodates pahvisin mingi suitsuseenekese all suitsu ja, üllatus-üllatus, minu kõrval tossas üpris unise moega Dylan Moran, keda eestlased teavad telekomöödiast "Black Books"... Huvitav, mis see nüüd eesti keeles oligi, "Raamatupood" vist. Lahe! Oleks vist pisut veider olnud koukida oma kaamera kotist välja ja teda klõpsima kukkuda. Jäin vaoshoituks ja väljapeetuks. Nüüd linna peale. Sööma. (Muuseas, hotellis on muretu wifi - elagu tsivilisatsioon. Muuseas-muuseas. Rõve Estonian Airi lennuk mitte ei maandnud, vaid sõna otseses mõttes kukkus alla. Krt! Maandusime ühe rattaga ja kreenis... Ütleme nii, et saabus üks järjekordne adrenaliinipomm organismile. Tere tulemast teledraamasse "Lost".)

Aega läks, aga asja sai - enam kui aasta hiljem saan nüüd üles panna zõbraliku sharzhi, missugune ma väidetavalt karikatuursena välja peaks nägema. Hmm, sarnasust pole ma ise veel tabanud, aga ega ma ei tohi ju nuriseda. Õnneks ei olnud toonaste hilisöiste pintslitõmmete järel keegi oma sharzhiga väga sarnane. :) Eriti hommikul, kui need väljanäitusel rippusid ning igaüks enda portreed meenutava moodustise kaasa võis võtta. Kui nad end just ära tundsid. Muahaha.

"Tervitused Kaiale, kes praegu lapsega kodus on. Ja siit ka moraal - võtke vitamiini!" Väike mambo igas kolmapäevas. Meie mamboklubi kogunes taas televiisori ümber, sest nii naljakat asja ei saa ju maha magada. :)

"I have trust issues," kõlas väljend "Lost'is". See tähendab, et ma ei usalda kedagi. Peab selle meelde jätma igatahes. Oo, milline päike täna Tallinnas paistis... Nämma! Ja itaalia vein Piccini Chianti kõlbab ka pikkadeks õhtutundideks.

Sedamoodi siis, et ongi valimised otsas. Kas nüüd k-ohukest sööma? :)

"Mind küll naisterahvana huvitab, kust see Heimar Lenk neid kaineid mehi niimoodi võtab," rõkkab Monika Tamla ETV "Valimisstuudios". Ihihi, ta on kohe kuidagi eriti ülevas meeleolus. Igatahes olen minagi oma hääle kallis kodulinnas andnud ja ma kordan veel, et ei saa aru neist, kes on otsustanud mitte valima minna. Nii ongi tulemuste tekitajateks mittekodanikud ja vanurid. Nagu selline riik olekski meil. Urr. Ah, eks igaüks tea ise...

Aga siinkohal tahtsin öelda - Sõbrad, teate ka kui vedanud mul teiega on. Aitäh! Ning tõepoolest tuleb vist riiki ja valimisi tänada, et kogu sõpruskond ühtäkki Tartus kokku sai. Mega! Kahju vaid, et mõni seal Brasiilias nii vaikne-nii vaikne on :)

Ning pärast viiesaja kilomeetri pikkust tretti Eestimaal tean nüüd, et mäsleva mere ääres Põhja-Eestis laiuv Eisma on kant, mida lähiajal üha rohkem külstama hakkan. Nämma! Muud ei ütle ma veel midagi.

I'm sleeping, I'm sleeping, I'm sleeping... Kahjuks vaid oma mõtetes. Suu peab käima. Tere hommikust, Eestimaa. :) Mulle tundub, et ma olen kogu tänase ajalehe täis kirjutanud. Freaky!

"He-he-he, köhi pappi, see on päris hea väljend," muheles Rüütli-nukk "Pehmetes ja karvastes". See on ikka üks armas sari. Eriti tore on see, kuidas ta mingi rahvusromantilise mustriga karbikese koli hulgast leidis - tegu pidi olema presidendi abikaasa nimelise erifondiga. Ja teatab pärast Ingridile, et "köhisin papi ringlusesse". Appi, ja seepeale saabub "patsiga poiss" Parts. Cool!

PALUN MINGE VALIMA! Ja ärge valige neid masendavaid vanureid, kes plärisevad vaid teemal "te olete ise samasugused tõprad kui mina..." ja jätavad vastama kõigile nendele esitatud küsimustele. Demagoogid ajavad lihtsalt oksele. Aga muidu olen lõbusas tujus :)

Küll aga ei nõustu ma Peeter Kaldrega, kes "Valimisstuudiot" kokku võttes nentis, et kohalikul tasandil hääletatakse eelkõige selle järgi, kuidas erakonnad on ennast üleriigilisel tasandil õigustanud. Vabandust väga, aga nii Tallinna-keskset juttu küll ajada ei maksa. Jah, Tallinnas on "lihtinimesel" raske (ja poliitikute poliitkäitumuse tõttu võimatu) teha vahet üla- ja all-linna poliitikal, ent kohalikul (elik Tallinna-välisel kohalikul) tasandil ei lähe siinses "ülalinnas" toimuv nüüd küll korda. On ju selge, et kohalikul tasandil valitakse mitte erakondi, vaid inimesi. See on alati nii olnud, nii et vahepeal tuleks nii mõnelgi ikka pealinnast väljas ka käia.

Spuuki, Stockmannis läks taas teipimine lahti. Kollane. Teate ju küll, mida see tähendab... Uu, ma juba kardan. Odavad sprotid ja peldikupaber hakkab lendama. Ja need puhuritest täidetud perverdid sissepääsu kohal... hullumaja, noh. Laupäeva hilisööni tasub sest piirkonnast siis eemale hoida. Või minna kolleeg P soovitusel kohale ikka juba vara-vara, et head-paremat saaks kokku ampsata. Täna kuulsin ma tänu õestele Gäntzmaruulidele Orelipoiste rõvelaule. A-a-appii! Palju toredaid indiaaninimesid võib sõnadest igatahes leiutada: Lendav Jäse või Valge Kõhukile. Uu-uu. Mis inimesed küll nii rõvedaid laule teha võtavad? K muuseas heidetud pahur pani mind mõtlema: paljud kodumaised loomeeinimesed on end kuuldavasti Eesti elust distantseerinud, sest keegi ei usu, et siin toimuv lihtsalt võimalik on. See mõte sai alguse tõsielusarjadest. Keegi võiks teha võtta tõsielusarjade kontentanalüüsi: MIS mured sealseid inimesi vaevavad. See ei ole reaalsus. See on pseudoreaalsus. Väkk. Ah, seda ma olen ammu teadnud ja see teema mind ei morjenda, ent sama idee laieneb paljule muulegi. Demokraatia on hea, aga valimiseelne aeg ajab lihtsalt oksele. Sestap soovitangi kõigile aeg-ajalt siinset jaburust distantsilt nautida. Hea, et sellised võimalused olemas on. Tahan tagasi...