RW

Ma kuulan ja kuulan seda Robbie Williamsi reklaami Eesti telekanalitelt ning mõtlen, kes oli see idioot, kes sellise teksti eesti keeles sisse luges. Mis kuradi "Robbie Williams on tagasi"? Huvitav, kus ta siis nii väga vahepeal ära käis? Et kontserdituuri andmas või? Seda, mis juba mitu kuud tagasi lõppes. Vaesed reklaamigurud, kes ei suuda pilti kokku panna. Ka siis, kui originaalreklaam sellise tekstiga oli, tasuks tuletada meelde, et siin algas see kampaania mitu kuud hiljem. Grr!

Kummi-Borat

Üks andekas blogija ja õhupallikujude meisterdaja pühendas oma viimase kätetöö Boratile. Imetlusväärne töö, kas pole? :)

Shameless self-promotion

Blogijate hulka on tõusnud ka seni blogijaid ehk pisut võõriti vaadanud Priit Pullerits. Täna tunnistas ta ausalt, et ega see muud ole, kui shameless self-promotion. Kui ma Priiduga ka paljudes asjades ühel meelel pole, siis selle väitega nõustun küll. Ja mis sellest halba, kui alternatiivmeedia võimaldab vahetut kommunikatsiooni oma lugejatega. :) Mina tegelen sellega juba viiendat aastat. Tänu empsi kirjale näitan teilegi, mida mõtlevad välja oma töö juures igavlevad disainerid:

Aitäh, Elion!

Ma tean küll, et kõik kiruvad Elioni, et selle pilt on s*** ja sada muud häda. Aga tänu sellele saame meie praegu kodus Kim Clijstersi ja Kaia Kanepi finaalimängu vaadata. Ausalt öeldes on mul juhe koos - sellepärast ma vist sporti ei saagi vaadata, et see läheb nii pingeliseks. Nagu tänane mäng on näidanud... :) Aga lahe on meie tüdruku tegemisi ikkagi jälgida. Kolleegidelt kuulen ainult kirumist, sest väga paljudel Eurosport 2 lihtsalt ei ole.

Jõululaupäev

Jõululaupäeva tunne minus jätkub. Linn on mattunud lumelumma, tuul ei puhu ja külm näksib kõrvalestade kallal. Ainult kurvad sõnumid Eesti teedelt toovad reaalsusesse tagasi. Sain teada, et Anne ja Marika olukord on stabiliseerunud ning nad pääsesid eluga. Soovin neile paranemist. Karmima uudise osas... Ei oskagi midagi öelda. Kurb on. :(

Aisakell, aisakell...

Tulin täna tööle, jõululaulud huulil: "Aisakell, aisakell, kella kauge hüüd..." Hommikul aknast välja vaadates tabas mind aga astridlindgrenlik "Vaata Madicken, lund sajab!" Okei, tegelikult kogus sadu pealinnas tuure juba eile, mil lumelörts ja näkkupeksev tuul linna pahupidi pöörasid. Oli tükk tegu et a) koju saada ning b) auto lume alt välja kaevata ja suvesusside sahinal poodi veereda. Grr! Hea, et nüüd on kõrri lõikav tuul vaibunud ning tegu on enam-vähem normaalse talveilmaga. See tähendab, et jänes tuli teenitud suvepuhkuselt kapist välja kutsuda ja endale pähe sorgata. Ja jälle tuli mulle meelde, kuivõrd raske see ikka on. Kongerdasin tööle, nina kingades kinni, sest pead ülespoole tõsta oli üpris keeruline. Muahaha!

Üleeilne õhtupoolik tõi P!nk'i. Ja veel väga vahva P!nki. Ehkki pool kontserdiaega tuli mul Katsiga sõnumineerida, et lugu ikka lehes oleks, sain vahvamaid lugusid ikka nautida ka. Näiteks mõnusa klaverimänguga alanud "Family Portrait"... Ülimegahea. Minu lõbusaim emotsioon kaasnes aga lauluga "What's Up". P!nk laulis seda sellepärast, et Linda Perry, 4 Non Blondes'i solist oli tema produtsent. Ning kui meie kõrval kontrollimatult karelnud alaealised tibid näisid teadvat kõiki P!nki lugusid peast, siis siinkohal nad vakatasid, vaatasid segaduses enda ümber ning, nähes, et meie kõik lugu kaasa üürgame, turtsatasid: "Päh, mis lugu see on! Kui nõme! Mina seda küll kuulnud pole! See on mingi vanainimeste laul!" Esimene mõte oli, et annaks neile jalaga. Aga siis tundsin võidurõõmu selle üle, et mäletan rohkem kui mõni käblik. Evil me!

Foto: Liis Treimann / Postimees

Reetroosistuu

Laulsin siin omaette seda tohlakat Hansapanga reklaami taustalugu "What a wonderful world" ning sain aru, et kehva häälduse korral võib mõista, et see laul on Reet Roosist. ("I see trees of green........ red roses too") :)

Mnjah. Aga eilne õhtu tõi veelgi vahvama elamuse. Nimelt olin palutud Vene Draamateatri uue restorani Art-Imperia tutvustusõhtusöögile, millega ühtlasi tähistati Odessa vahuveinitehase 110. sünnipäeva. Sain palju targemaks - tean nüüd, et herese, portveini ja madeira asemel valmistatakse seal Krimmi poolsaarel nüüd krõmerest, krõmveini ja krõmeirat. Ning need joogid on tõepoolest jumalikult head. Mnjah, aga võib-olla nautisin ma neid seepärast, et need aitasid mul seedida kaheksat toidukorda, mille otse Odessast kohale lennutatud kokk meile valmistas. Mis siis, et kõik muudkui rõhutasid, et need on poolikud portsjonid. Mingil hetkel oli mul tunne, et äsja konsumeeritud kapsarullid vaatavad juba silmadest vastu. Ning siis, kui kõik juba söödud oli... Siis saabus kanapoeg. Tõeline toiduorgia, tähistamaks hüva rüüpe sünnipäeva ja väga vahvat kultuuri. Aplodisment!

Jagshemash!

Jagshemash! My name is Borat! I journalist for Kazakhstan. Meeleolukas nädalavahetus tõi selle filmi esilinastuse kobarkinos. "Borat - Kultuurialased õppetunnid Ameerikast abiks suursuguse Kasahstani riigi ülesehitamisel" on tõsiselt lahe vaatamine. Jah, Borat Sagdijevi ehk Ali G ehk Sacha Baron Coheni tekst on esmapilgul alatu, õel ja seksistlik; naisi, seksuaalvähemusi, juute ja paljusid teisi vihkav, maalides kasahhidest ilalõugsete ja kepinäljas liiderdajate pildi, ent mitte mingil juhul ei saa seda filmi võtta kasahhide (või ükskõik millise eelpool nimetatud ühiskonnagrupi) mõnitamisena. Tegelikult irvitab tegelane lihtsameelsete ja silmaklappidega ameeriklaste üle, kes on oma kultuuripildi ainuõigsuses ja ülemuslikkuses enam kui veendunud. Võib ju kesklääne kammitsetud ja kombekate prouade üle naerda, ent ühtäkki muutub komöödia tragöödiaks. Vaesekesed - need ei saa kunagi taipama, et maailm on palju suurem kui Ameerika kultuuriruum. Olgugi, et Sagdijev utreerib vastuolud kultuuriliste erinevuste vahel kohati konflikti piirimaile, on alusidee lihtne: enam kultuurilist tolerantsi, maailm!

Nii lõbus. Bush käib vanureid röövimas

Leidsin ühe toreda uudise sellest, kuidas Bushi maskiga pätt USAs vanainimest röövis. Päris lustakad lood vahetult enne Halloweeni. Huvitav, kas meilgi võiks tirazheerida Halloweeni (või hea küll, kasvõi mardi- ja kadripäeva) eel poliitikute maske, et ma saaksin nendega minna näiteks väikseid lapsi hirmutama. Et neile jääks igavesti meelde - neid nägusid valida ei tohi! Kui keegi on huvitatud, ma võin oma nimekirja soovitud maskidest lisada. :)

Ja torm pole ära viinud...

... Ja seda tahtsin ka rahustuseks öelda, et õnneks pole Eestit laastanud torm meie katust veel paigast nihutanud, ehkki öö oli küll kõike muud kui rahulik. Vaene Smaug kimas toast tuppa ja jõllitas hirmunult aknalaual väljas toimuvat, endal silmad suured kui tõllarattad. Aknaplekid kolisesid, seinad nagisesid ja tuul undas akna taga... Päris spuuki! Aga toas on soe... :)