SEATAPU SEMINAR
Päevakord

9.30. Kogunemine ja registreerimine.
10.00. Seminari avamine. Võru maavanem Mait Klaassen
10.10. Põhjarahvaste loomataputraditsioonidest.Art Leete
10.50. Tsea suskamine
11.00. - 11.30. Kohvipaus
11.30. Sigade tunnetest, refleksidest ja suguelust.
11.50. Hõimurahvaste seatapu tavadest Udmurdi küla näitel. Irina Orehhova
12.20. Stressivaba siga
12.40. Loomakaitseseadus
13.00. Lõuna koos seatapjatega
14.00. Sea CV ja lugu Haanjamaa sigadest. Vello Kikas ja Aigar Piho
14.30. Ilmaennustus sea põrna järgi. Jaan Allas
14.50. Sea roll Eesti külaelus. Jaan Pulk
15.30. Sõnavõtud
16.00. Siga rahvusköögis
16.30. Sealiharoogade esitlus ja degusteerimine.

Laulud sigadest on teretulnud,
Pillimehed on kohale kutsutud,
Seminarist saab simman

Midagi nii lõbus-kurblikku pole tükil ajal kuulnud... :)

Ütle, vürst, miks on Su silmad, sumedad kui sügisilmad... Vaata õue, rumal inimene - seal ongi ju sügisene sompus ja hallus maa vallutanud... Mõelda vaid, kui lüüriline algus ühele unisele tööpäevale. Eilne märksõna - Tallinn-Tartu maantee. Keegi peab ju oma autole ka talvesussid alla panema ja kui need hoopis 180 km eemal on, siis ega Cargo-buss vist kasuks tule... Niisiis, käidud-nähtud-tehtud oldud. Ja taas oli selline tunne, et kohe kuidagi ei taha Tallinnasse tagasi tulla. Ah, mitte et see Tartu nüüd mingi eriarmas paik oleks, aga kodune on ta - jätkuvalt - igal juhul. Jamm-jamm-jamm.

Aga tänane tööpäev algas ühe tänuliku Hilda telefonikõnega. Porisesin ajakirjanikuna ehk liialt, ent siiski, õiglaselt. Sest kui kontseptuaalne nägemus on pisut väärastunud ja kõiges on süüdi rahvas (loe homsetest lehtedest sama teema edasiarendust), siis on küll midagi mäda.

Vaat' see on küll üks väärt link: Smoking kills. Aitähh, Jarmole.

Ma leidsin vastuse hea tuju põhjuse otsingutel - ma käisin eile ju TOPis ujumas. Jee-jee-jee! Testosterooni tase on igatahes tõusnud. Ja see ongi hea. Basseinushka, aurusaunushka, basseinushka ja tavasaunushka... Nii see tuleb, nii see tuleb. Mõtlesime siin just kolleeg Markoga, et miks me küll sagedamini ei käi:)

Erinevalt paljudest oma kolleegidest suutsin säilitada oma isiklikud dokumendi- ja helifailid - siinne server võttis pähe ja kaotas kogu serveriilma sootuks. Suisa muie ilmub suunurka, kui mõtlen teisipäevasele päevale, mil küljendajad olid valmis lehte joonistama, ajakirjanikud valmis trükimasinad käiku laskma ning nii mõnedki töötajad vudisid mööda toimetust, floppi sõrmede vahel, ringi ning otsisid vajalikku kohta, kuhu see sisse lükata. Hea küll, tegelikult oli asi naljast kaugel, ent see toob mind tagasi jutu algusesse - avastasin oma üüratust emmpeekolme-kogust Moulin Rouge'id. Teevad oma naiivses paatoses ja lüroeepilises häälestatuses tuju igatahes heaks. Täna küll. Siit veel üks paralleel. Hiljuti näidati televaatajatele filmi "Shakespeare in Love". Esmalt meenus mulle SDI Media Eesti juhi räägitu, mis puudutas Kubricku "Kosmoseodüsseiat". Nimelt näeb subtiiter-tõlk filmi sama üksikasjaliselt ja põhjalikult, nagu seda viimati nägid rezhissöör ja monteerija viimistlusmontaazhis. Eksju. See aga on siiralt abiks, kui kellelgi peaks eales soov olema näiteks rezhissööriks või stsenaristiks hakata - piinliku üksikasjalikkusega rullub filmi seesugusel läbivaatusel lahti kogu stsenaarne plaan: kuna hakkab konflikt, kuna konflikti kulminatsioon, kuna lahvatab point of no return ning kuna algab konflikti lahendus, stsenaarne rahunemine. See on niivõrd filigraanne ning peen, et seda tundmata on võimatu (menukat) filmi üldse teha. Vaidlete vastu ja tahate eirata? Seda tundmata pole võimalik reeglistikku isegi mitte (teadlikult) eirata, sest pole teada, mille vastu reaktsioonimeelsust näidatakse... Niisiis, esmalt meenus see. Ning seejärel "Moulin Rouge" - ülesehituselt, rääkimata stsenaariumi kulgemisest, on need täiesti identsed. Muhe tähelepanek, aga nii see oli. Ja mõlemad toimivad perfektselt.

Oo, küll on võrratu reede, oo küll on võrratu päeev... Huvitav, hommikul ärkasin ootamatult üliheas tujus. Huvitav on see seetõttu, et tavaliselt seda siiski ei juhtu. Aga võib-olla on tõesti põhjus nädala viimases tööpäevas, võib-olla milleski muus. On alanud harras jõuluaeg, mis paneb SLÕhtulehe juba ka jõuluimedest kirjutama. Palun, tänase kaaneloo alapealkiri näiteks: "Õed-vennad Sõnajalad hakkasid jõulude eel jälle laulma". Mul on nende pärast väga hea meel. Järgmised lood ses sarjas räägivad kindlasti sellest, kuidas kurdid kuuljateks saavad ja jalutud käima hakkavad. Tore, et jõulu eel igasugu imesid juhub.

ELU RIIGIKOGUS EHK TüHI KOHT NIMEGA ERGMA

Riigikogu stenogramm
Kolmapäev, 12. november 2003

Esimees E. Ergma: Panen hääletusele 8. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! [--] Poolt hääletas 29 Riigikogu saadikut, vastu 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 9. muudatusettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt jätta arvestamata. Palun Toomas Varek!
T. Varek: Aitäh, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun hääletada muudatusettepanekut. Aitäh!
Esimees E. Ergma: Palun, kolleeg Vilja Savisaar!
V. Savisaar: Aitäh! Mul on protest eelmise hääletuse suhtes. Hääletab ka pink, kus ma ühtegi inimest ei näe kohal istuvat. Kiisleri kõrval on tühi koht ja see häauml;letab ka muudkui vastu.
Esimees E. Ergma: Protest on tagasi lükatud, kuna mina olen seesama tühi koht. (Aplaus ja naer saalis.)

Huvitav tähelepanek - ajal, mil meil uudistetoimetuse juhataja vahetus, oli erikülgedel esindatud mõlema uudistejuhi nimi. Ikka juhtub. Aga nüüd on veel jaburam, täheldavad tähelepanelikud lugejad, sest tänases lehes on justkui kaks peatoimetajat - arvamusküljel laiutab endine, ent impressumis juba tänane. Muutused polegi nii vilkad tulema, kui võiks arvata... :)

Ma tean nüüd, et nõuetekohase jalgpalliväljaku suurus on 60x100 meetrit. Ja et Ülemiste järve pindala on 9,6 ruutkilomeetrit. Aga ma ei suuda aru saada, kuidas kajastuksid need ühtses mõõtkavas :(

Mõelda vaid, kui palju toredaid auhindu Ameerikas välja antakse - Emmyd, Grammyd, Pammyd, Tommyd ja Spämmid... Ja muidugi, väike Oskar ka. Tere hommikust, tere aasta 47. nädalat. Ja aitähh, kallid sõbrad, et olemas olete ja et vahel siiapoolegi Eestimaad endast märku annate. Sest, kuis muidu saab reedeõhtuselt uhiuutesse kõrghoonetesse kooberdada ja seal soomlaste lagastet' tube kaeda... Või et siis Club Prive'd külastada ja kuulda, kes kõik NY kolivad... Või et Noku klubis nii- ja naapidi jalutada ning hoopis hiljem avastada, et oo!, sinust on saanud Kaheksa vipp, ehkki see ei pruugi midagi tähendada peale järjekordse plastiku pungitavasse rahakotti toppimise (...ärge mõistke mind valesti, rahakott just plastikust pungitabki, mitte ometi mõnest sisukast maksevahendist...). Ainuke mure oli unehaigus - muudkui magaks ja magaks... Soome-sõidud ja Pühapäevitajad, kõik magaks maha. Aitähh, Maris, kuigi sul polnud vist üldse võimalik end välja puhata, sest kogu aeg pidi muretsema, kas ma ikka jõuan õigeaegselt majast välja lennata. :)

Niisiis, uus nädal, mis tuletab meelde, et "septembrikuu on tähtis kuu...", sest hetkede eest saabus majja uus peatoimetaja, kes mõneteist minuti pärast varahommikust tervi(tu)senapsu pakub, ma loodan.

Niih, vana ja tõvest vaevat' keha on nüüd siis vähemalt telemajjagi aetud... :) Igal juhul panen siinkohal üles lingi, mis peagi ära tuleb koristada, sest ma ei saa madlis nii palju võrguruumi muidugi korraga kinni hoida. Aga vaadake ja mõelge, kas Egiptimaal võis tore olla või jaa?.

Sai äsja lapsi kantseldatud. Ei, mitte üldse paha pärast. Saabusid lihtsalt Pireti meediaõpilased Pärnumaa metsadest ning tutvusid Postimehe suure ja sõbraliku kollektiiviga, ihihi. Tere-tere, siitpere - kantoora pishet, da, külastab meid just lehepere teiseotsa töötaja. Ja homme... Homme soovitan kõigil lugeda suurepärast Kroonikat, et näha, mida jubedat need neliteist ajakirjanikku siis ikkagi Egiptimaal korda saatsid. Huh.

Nädala horoskoop on lõbus: 1. Hea aeg reisimiseks. 2. Pole mõtet laenu küsida. Ehhee, ma juba imestasingi, mida ma siia Eestimaa tolmustel (oi, vabandust, poristel) teedel nii kauaks tegema olen jäänud... Peagi üritan pildid maailmale kättesaadavaks teha, siis näete ise ka, et ma ei bluffinud - käisin tõepoolest vahepeal pisut ära :)

Ma pisut harin ka teid. Ja ennast. Nimelt hakkas täna 85 aastat tagasi kehtima I maailmasõja järgne Compiegne'i vaherahu: see nägi ette, et saksa laevastik peab suunduma neutraalsetesse sadamatesse interneerimiseks. Kuid ükski neutraalne riik polnud nõus oma vastutusele võtma nii suurt ja ohtlikku laevastikku. Lõpuks otsustati laevastik saata Inglismaale, Scapa Flow lahte Orkney saarestikus, Briti laevastiku peabaasi.
Oh, ajaloviiv on nüüd lõppenud, õnneks ka reisilisi tabanud shokotriip on vist oma otsa leidnud. Vähemalt ei tüüdanud ta mind eile õhtul ja lubas rahulikult "Green Mile"i vaadata. Oi, see on üks hea film.

"11. novembrist on ajakirjanduslevis saadaval uue eestikeelse erootikaajakirja PILLE esimene number. Ajakirja peatoimetaja Lennart Madissoni sõnul on tegemist täiesti uue ja ajakohase väljaandega, mis peaks igati rahuldama eesti mehe ja naise lihalikke vajadusi ning fantaasiaid.
"Erinevalt konkurentidest ei paku Pille labast pornot, vaid teravat teksti ja meeleolukat pildimaterjali," lausus Madisson. "Samuti on Pille toimetuse palgal suur peotäis kenasid kohalikke modelle, kelle abil peaks Pille lugeja end igati mõnusasse tujusse laadima." PILLE esimene number sisaldab meelaste neidude piltide kõrval ka ekslusiivintervjuud Eesti pornotähe Kalystaga, Aivar Palumäe kolumni ja seksidoktori nõuanderubriiki. PILLE ilmub üks kord kuus, esimene number on rahva ees avali alates 11. novembrist."

Ja siia virtuaalmällu talletan laulu, mis kummitas vaat' et igal reisipäeval. Aitähh Marii laulu kummitama ajamise eest :)

Robot (t.A.T.u.)

Nikto nichego nikogda ne poymet
Takaya lyubov', iskusstvennyi med
Iskusstvennyi med, iskusstvennyi led
Iskusstvennyi rai, skoree vklyuchai

I ya nikomu ne skazhu, chto ya robota lyublyu
Robota lyublyu, robota lyublyu
Robot, robot, robot,
Ya tebya lyublyu, my tak khoteli
Robot, robot, robot,
Ya tebya vklyuchu I poleteli
Robot, robot,
V tvoem serdtse elaktronnye meteli
Poleteli, poleteli, poleteli, poleteli

Robot, robot, robot,
Ya tebya lyublyu, my tak khoteli
Robot, robot, robot,
Ya tebya vklyuchu I poleteli
Robot, robot,
V tvoem serdtse elaktronnye meteli
Poleteli, poleteli, poleteli, poleteli
Poleteli, poleteli

Takaya lyubov', nereal-nyi polet
Iskusstvennyi med, iskusstvennyi led
Takaya lyubov', iskusstvennyi smekh
Iskusstvennyi sneg, I vse kak vo sne

I ya nikomu ne skazhu, chto ya robota lyublyu
Robota lyublyu, robota lyublyu
Robot, robot, robot,
Ya tebya lyublyu, my tak khoteli
Robot, robot, robot,
Ya tebya vklyuchu I poleteli
Robot, robot,
V tvoem serdtse elaktronnye meteli
Poleteli, poleteli, poleteli, poleteli

Robot, robot, robot,
Ya tebya lyublyu, my tak khoteli
Robot, robot, robot,
Ya tebya vklyuchu I poleteli
Robot, robot,
V tvoem serdtse elaktronnye meteli
Poleteli, poleteli, poleteli, poleteli

Leidsin oma hurmavast telefunkenist paar muhedat fotot, mis natukene vaadet paotavad. Ega need nüüd suuremad fotograafilised etüüdid ole, ent midagi siiski. Siis, kui valmivad ülejäänud fotod digitaalmoel, annan sest märku. Telefonofotoga meenub mulle, et käisime Giza püramiididest kõige väiksema, Mykerinose, sees, et 23 meetri sügavusel maa sees nentida totaalsest klaustrofoobiat ja õhupuudust. Päris jälk tunne, nii et ruumikartjatel sinna mitte minna. Aga miks meenus: kõigil keelati relva ähvardusel (valvuritel, muuseas, olidki relvad vööl) fototehnikat ja muid salvestusseadmeid püramiidi lohistada. Ega tegelikult kottegi lubatud, sest mine tea - mõni lõhkekeha võiks selle püramiidi mainele üpris halvasti mõjuda. Ja turistide tervisele loomulikult ka. Nii sattusin ma sügavustesse vaid telefoniga, millele käsi hõõrudes eluvaimu sisse üritasin puhuda... Aga - kui aku on tühi, siis on tühi. Vaarao ise nägi, et tuleb idaeurooplane siia salaplõksima. Ja needis aku ära. Nii see läeb, nii see läeb :)

Tagasi koduvabariigis, selle hurmavas lobjas ja plögas ... päris subjektiivsust väljendav lause, kas pole? Ajalehe Äripäev andmeil võiks igast mu järgneval eluetapil kirja pandud lausest lugeda välja kallutatust ja sõltuvust. Kahtlemata see nii ongi, sest kui ma näiteks ringhäälingupoliitikast kirjutan, siis pean ma alati hea sõnaga meeles Marhaba Toursi, kes andis mulle jõudu ja lõõgastust nendest teemadest kirjutada... Korrates Eesti Ekspressi kolleegi öeldut: MA EI OLE ÄRAOSTETAV. Ja nii lihtne see ongi. Reisist, sellest häbiväärsest ja põlastatavast nädalast Siinai poolsaare lõunaosas ning Põhja-Aafrikas Kairos, võiks rääkida palju, kuid seks poleks mul ehk niipalju jõudu. ... Teen seda kunagi hiljem. Piltidega. Need näitavad nii mõndagi... :)

Tervitused Egiptimaalt kõigile teile. Sel unisel hetkel istume mõningate Äraostetutega Savoy hotelli ärikeskuses ja üritame suhestuda maailmaga. Internet on siin, teadagi, aeglane. Aga teadmiseks, et kõik on seni elus,terved ja kuratlikult õnnelikud... Viimaste päevade paine (loe: hulluks ajav Kairo) on nüüdseks selja taga, nagu ka tänane päev siin, Sharm el Sheiki paradiisirannas, korallrifi, snorgeldamise ja jumalikku värvi kalade keskel. Call me idiot or dependent - but I like being here and I'm enjoying myself. Ja kurb on kadedike üle, kes nauml;eksid kõiki meid võllas rippumas või ajakirjandusest lahkumas. Õige pea juba Na'ama Bay'sse, turistide linnakusse. :) Nii palju oleks rääkida ja muljetada, kui vaid see kuramuse äksess maailma nii kõrget hinda ei maksaks...