Jipikajee, nüüd siis lõpuks on jalgrattast ka kasu. Läänemeremaade peaministrite kohtumine on linna liiklusele oma jälje jätnud. Ja tulemuseks on see, et ma asusin esmakordselt pealinna avarusis oma väikese veloga ringi veerema. Väga lahe, pidades silmas seda, et olen Tallinnas nüüdseks elanud juba ... umm... sada aastat. Okei, tegelikult vist vahelduva eduga alates 1998. aastast. Ja lõplikult (see on üks kole sõna, see ei pea kunagi paika!) siis 2001. aastast. Ja alles nüüd siis rattaroolis... :) Krt, viimane sõna kõlab nagu "ratastoolis".