Väikeste piiblilaulikulehekeste kättemaks. Ma ei tea, ärge küsige, ma just unes nägin seda. Aga siis helistas A ja ma ärkasin õnnneks üles. Teate, kui raske oli neid näo pealrt lahti tirida? Aga samas pole ma kunagi väga normaalne olnud... :) Hommikul oli ju raadio ja see tegi mu täitsa sombiks, Siis paarutasime J-ga linna peale mämmima ja lõpuks lõppes asi sellega, et mul oli ilmtingimata tarvis endale Bulgakovi "Valge kaardivägi" osta. Enne tatsasime sada aastat raamatupoes, ses raamatuid oli liiga palju. Ma oleks kõik Doktor Doolitle'i osad ja Madonna lasteraamatud ka ära ostnud. Noh, Agatha Christie'st ja sellest va paljukirutud "Da Vinci koodist" rääkimata. Oi, jeerum, kust see raha peaks võetama, ah?! Noh, okei, Tartust Catsilt tulles oli vaja neljapäeva hilisööl ju ometi endale ka La Mala Educacion'i dvd osta. Nii et - kusagil ma seda muidugi kraabin siis. Raha, ma mõtlen. Oeh. Ma ärkan edasi :)

Huvitav, miks siin riigis igal poole üks laushallus vaid linna kohal lösutab? Nagu mingi parasiitlik tulnukatelaev või hiiglaslik veel tolmlemata võililleõisik, mis lihtsalt kogu elu endasse on mässinud. Ma ei usu, et see ongi see, millest targalt noogutavad mutikesed teavad rääkida: jaa-jaa, Eestimaa suvi on alati selline riuukalik olnud! Ma tahan sooja suve. Nüüd. Ja praegu. Ja kui ei saa, siis lähen kahe nädala pärast Lõuna-Prantsusmaale. Noh, viimast teen ma niikuinii. Eh, see oli küll jõle lahe ultimaatum.