That's Amore

No, täna hommikul on küll SELLINE uni, et hoia ja keela... Aga kui ikka Dean Martini "That's Amore" peale paned, siis ärkavad kõik... Eelkõige mina ise. :) Tere hommikust.

Eesti Õhk jätkab üllatamist

Kui me loeme ühte varahommikust pressiteadet, mis taas Estonian Airi kontoritest pärit ja mis ütleb järgmist...:

Estonian Air annab teada, et seoses pidurihüdraulika rikke tõttu lükkus edasi eileõhtune kell 20:00 väljuma pidanud lend Londonist Tallinna, ning jõudis Tallinna Lennujaama kell 8:30 täna hommikul.
Udu tõttu Kopenhaageni lennuväljal (nähtavus alla 100 meetri) ei saa õigeaegselt väljuda ka tänahommikune lend Kopenhaagenisse. Kell 6:40 väljuma pidanud lend on lükkunud 9:00-ks. Tekkinud muutused lennuplaanis tingivad tunni-paarist hilinemist täna ka Manchesteri ja Brüsseli lendudel.

... Siis, vabandage väga, ma pigem hakkan uudiseks lugema seda, kui mõni Estonian Airi lend ka õigeaegselt JA mõningaste riketeta kohale jõuab. No, ei ole ju normaalne! Sellepärast eelistangi ma näiteks Czech Airlines'i... Kuigi tunnistagem - ka sel lennufirmal juhtub aeg-ajalt üht-teist. Huvitav, kust leida maailma kõige turvalisemate lennukompaniide loetelu. Huvitav, kas need ka siit maanurgast läbi sõidavad.

Ning veel kaks klienditeenidust puudutavat teadaannet. Hoolimata sellest, et Lounge Deja Vu üritab nii Hip!-is kui ka teistes väljaannetes promoda, et nad on jubedalt kliendisõbralikud ja mõnusad, andes süüa ka siis, kui lähedal asuvad peomajad lõpetavad, jäime me pühapäeva varahommikul kohutavas näljas lihtsalt ukse taha, kuna lounge'i uksehoidja, keegi keskealine vana teatas, et neil on sissepääs vaid kutsetega ja üleüldse ei ole neil tegelikult ruumi.
Okei, ma ei hakka tänitama, et see viimane väide ja põgus pilk avaratest akendest sisse meenutas mõnda nõukaaja restorani, kus vähemalt kümmekond lauda põhimõttel "äkki täna tulevad parteigenossed sööma" pidevalt vabad hoiti. Küll aga hämmastab mind kellegi kehkenpüksi möga jutt, et sissepääs kell neli varahommikul on kutsetega. Sellisel juhul lähtume põhimõttest, et meie teed viivad edaspidi lihtsalt lahku.

Ja teine seik hämmastas (ei häirinud - mis seal's ikka, eks) mind eile õhtul mõttetult padukallisse Coca-Cola Plazasse "Jääaega" vaatama minnes. Nimelt teatas närikat mäluv turvamees piletiautomaatide ees lösutades, et kotiga kinno ei lasta. Ja kui mulle see ei meeldivat, siis kaotavat pilet kehtivuse. Mind tõepoolest ei pea huvitama nende sinisilmne kinnitus, et minu laptop'il on kõige turvalisem nende gardekas kui minu põlve peal või jalge ees asuda. Ja mis rumal jutt see üldse on, et seljakoti või üleõlakotiga vms kinos ei käida? Kas ma pean töölt tulles siis enne kodust läbi käima ja igal juhul Kino Riided selga panema. Alla smokingu vist nii kallisse kinno minna ei sobiks? Nüüd sai minu tolerants selle jälkkalli siisiiplaasaga küll täis.

Oh, need hommikused kliendiminutid...

Amps-amps! :)

Tänu ühele veidrale seigale minu elus (ausõna, mõnikord elu lihtsalt teeb midagi ääretult naljakat, jaburat ja loogikavastast. Ja siis jääb sul üle kas nutta, naerda või lihtsalt kohtlaselt "ahah!" ütelda) on mul nüüd uus telefon. Ja uskuge või mitte, ma suisa isegi tahaks, et see rohkem heliseks. Olgu või kell hästi varajane. Sellist telefoni on kohe põnev vastu võtta. Noh, mis te passite - helistage mulle! ... Samas, ma ju ei tea enam numbreid, mis aegade jooksul telefonimällu said talletatud. Te parem saatke mulle sms või hoopis e-kiri oma numbriga. :)

Toonekured

Kas teile ei tundu, et nende toonekurgede Jaagu ja Tooni kojujõudmine on nagu mingi põnev seiklusfilm? Ma ei ole näinud nii pingsalt meie loomariigis toimuvat jälgitamas alates ajast, mil üks emakaru maha lasti ning ta pojad ilma peale jäid. Ja tegelikult on see väga vahva. Kuigi, mnjah, mis vahvast ma siin räägin, kui seiklusfilm lõpusteenides üpris õudukaks kiskus. Mõtle, paljud nende sõbrad-sõbrannad, kel kõigil Natura 2000 võrgustiku jälgimisseadmed kukil, olid poolel teel otsa saanud. Eriti julm oli see Postimehes ilmunud graafik, millel paljud linnud olid märgistatud tekstiga "hukkunud". Võib-olla saabki siit uue õuduka - noh, noored rezhissöörid?

Üleüldse on mul röögatu uni. Ei tasu poole ööni üleval olla, eksole! :)

Esmaspäev

Ei ole siin midagi pikalt puhata - tööle tuleb hakata! Esmaspäev ju ometi, eksole... Teate, ma avastasin, kuidas oma kass telerist pakutava vastu huvi tundma panna. Selleks tuleb osta kodukinosüsteem. Nüüd ei saa ta enam kuhugi niisama rahulikult tshillima minna, sest igast toanurgast teeb suvalisel hetkel urrjah! Nii vaatasime temaga näiteks "Harry Potterit" või eilset "Kariibi mere piraate". Ta lihtsalt avastas, et kõige turvalisem on nende nurgast kostuvate kahtlaste häälte ajal diivanile meie vahele pesa teha ja sealt siis hakata kõrvu kikitades pildikasti kiikama, et mida kuradit need jobud sealt vaatavad. Muahaha! Liiatigi hakkas ta eile taas junk-food'i sööma: toppis pea Lays'i-pakki ja nägi hetke pärast välja nagu tegelane mõnest Ku Klux Klani low budget filmist. Low budget sellepärast, et valget kangast lihtsalt ei jätkunud ja nii pidi üks näitleja rohevalge fooliumikotiga ringi ukerdama. I love my cat!

Pühad on saabunud linna

Millised tegusad pühad on olnud... Kes ütles, et pohmelliga ei tohi shopata? Õigus, ema ütles. Aga mina, näe, ei kuulanud ning muudkui aga shoppasin. Palju parem hakkas. Ausõna. :) Kevad ju ometi... Te vaadake parem hoopis seda, millega keegi filmihuviline hakkama on saanud. Tulemus - täiesti uskuma võib jääda, et "Titanic 2" sel suvel kinno tuleb.

Poliitika...

Oh, seda skandaalihimulist Interfaxi küll. Kirjutavad uudise sellest, et Eesti toetab Euroopa Liidu kehtestatud viisakeeldu Valgevene ametivõimudele. Miskipärast ei ole uudist sellest, kuidas ka Prantsusmaa toetab ja Saksamaa toetab ja Poola toeatab... Elik, tegu ongi ju euroliidu liikmesriigiga. Mnjah.

Üks kettavalik, palun!

Teate ju, et mainekates restoranides ja lounge'ides on võimalik tellida endale üks juustuvalik või puuviljavalik... Mõnikord isegi jäätisevalik. Aga siis, kui internet tagant ära kukub, ent sul on kohutavalt kiire, siis võid sa alati helistada IT-meestele ja tellida neilt näiteks kettavaliku. Ja sa kunagi ei tea, milline ketas parasjagu selles valikus tuleb. Kindlasti mitte see, mida sul vaja on.

Tagantjärele tahan sünnipäevaõnne soovida Marisele (tegelikult ma ju helistasingi, ausõna!) ja tänada head õde, kes mind vajaliku teadusartikliga varustas. Heh, miks ei võiks mina oma kanalit tervitusteks kasutada? Kas tahate ka kedagi tervitada? Tervitage-tervitage. Näiteks kevadet, mis küll eile me kõigi rõõmuks, ent üllatuseks Tallinna kohale saabus. Mul oli hetkeks tunne, et olen nii umbes kolm kuud maganud - nii soe ja värske oli. Ent täna oli Taat of Talv muidugi tagasi ja lörtsitas oma paha tuju kõikjale. Phäh!

Need on näitlejad. Näitlejad!

K-l on õigus. See, mis meie ümber toimub, on üks näitemäng. Vähemalt osa meie ümber askeldavaid inimesi kehastavad näitlejad. Nii mängib näiteks vendade Reiljanite rolli näitleja. Üks ja seesama, sest kas on keegi neid kunagi koos näinud? Ei ole. Ja viimasel ajal rõhub stsenarist uuele kangelasele. Ta on sattunud jutusoonele ja kirjutanud esinumbriks Märt Sultsi. See on üks mis kindel, et Sultsi kehastab ka näitleja. Sest need sõnad, mis talle Tallinna volikogus eile suhu pandi, on lihtsalt geniaalsed. Tähendab, ma tahan teada, kes selle valeraha sinna suitsuanduri peale ikkagi pani? Ma olen meeter-kaheksakend-kaheksa pikk, ma nägin... Lugesin täna jälle Kivirähki Ivan Orava lugusid. No, mul on tunne, et tal on käpp sees...

Eesti teadlased võõrsil. Aafrikas, täpsemalt

Tänasest Postimehest loeme, et hea naabrimees Mart Ustav on oma Fitbiotechi ja HIV-vaktsiiniga jõudnud viimaks Aafrika aidsihaigeteni, sest Eesti sotsiaalministeerium inimkatsetusi siin läbi viia ei lubanud. Ajaleht rõkkab tunnustavalt kaasa ja unistab, et mõni eestlane kord Alexander Flemingi kombel ajalukku läheks. Mnjah.
Teema on äärmiselt oluline, sest HI-viiruse vastase võitlusega on tegeletud nüüdseks juba paarkümmend aastat. Ent laiemalt võttes ja natuke oma aju kasutades võib mõista: ravimikatsetused on sedavõrd intrigeeriv teema, mis on suuresti ja tahes-tahtmata seotud eetikaga. Mida tähele panna? Mida esile tõsta? Mida ikkagi kiita? Võib-olla hoopis otsekohesemaid küsimusi esitada ja ajakirjanikele omaselt kahelda?
Mina endise selle valdkonna ajakirjanikuna esitaks alati küsimuse, miks selline uudis nüüd ja praegu jälle esile tõstetakse. Ravimitööstus on esmalt äri. Ja see on oluline teadmine. Fitbiotechist osa kuulub Eesti firmale AS Quattromed, mille nõukokku Ustav kuulub. Ning neid teadmisi arvesse võttes võib alati börsile kiigata ning mõelda, kas ehk ei otsita läbi meditsiiniuudiste hoopis rahastajaid (ettevõtmine läheb ju FIT Biotechi andmeil maksma 15,6 miljonit krooni). Selliste teadete edastamiseks on olemas aga reklaamiosakonnad. :)
Liiatigi on selliste uudistega seotud alati hulgaliselt eetilisi-moraalseid probleeme, millele "edu nimel" miskipärast kunagi argumenteerijaid ei leia. Soovitan kõigil vaadata ära film "Constant Gardener" (ei hakka eestikeelset pealkirja esitama, sest see ei sobi kuidagi filmi konteksti) ning siis taas sellele uudisele mõelda.

Ent pealinnas on alanud taas kollaste kilekottide päevad. Hullud - seda kindlasti. Eile röögatasin uimase Stockmanni müüja peale, sest see keeldus zhiletiterade müügiletilt äsja kinnitatud kollast kilekangast eemaldama ja mulle teri müüma. Toho-till-ae!, ma viin niikuinii kogu oma raha 12 kuu jooksul aastas sellesse peaaegu ainsasse koduteel olevasse kauplusse ning nüüd otsutavad nad veel enne hullumaja algust teatada püsikliendile, et me ei hakka ju ometi kilet eemaldama. Kurat - kui neile on tõepoolest olulisemad neljapäevaselt säästurallilt EHK saadavad kliendid (mille tõusutrendis ma siiralt kahtlen), siis nii öelgegi: "Käes on kliendivahetuskuu. Ja sina, kümne aastase kliendiajalooga klient, kao nüüd minema ja osta oma zhiletiterad meie konkurendi juurest."

Tere hommikust kõigile! :)

Padari genitaalid on jälle in!

Nii-nii, tänu Kroonika ennastsalgavale tööle on tänane päevateema loomulikult Tanel Padari noku, eksole? :) Peab vist pöörduma Ingrid Tähismaa poole ja paluma uusi Kroonikaid, sest senised ähvardavad juba sellest tohutust rebimisest ja kiskumisest tükkideks minna. Mida me küll teeksime, kui argist klatshiannust ei saaks...

Armunud...

Ma olen armunud. Tõenäoliselt kõige rohkem olen ma armunud Youtube.com-i, mis neid võimalusi pakub, aga mõte on ikkagi selles, et ma olen armunud P!nk'i uude videosse ja Shakira uude videosse. Need on lihtsalt vä-ga head! :) Aga võib-olla tuleb see kõik sellest, et esimene aprill kestab veel. Kraaps.