Mul on häbi...

Mul on häbi. Kohati isegi nii häbi, et nutt tuleb peale. Mul on häbi olla eestlane ning elada Eesti Vabariigis, sest päev päeva järel saab selgemaks, et see riik on kui kesk- ja vanemaealiste intrigaanide väike pesupali, kus hea teineteisele seebivett silma ajada ning seejärel oma toanurgas võikalt irvitada - näe, kus nüüd alles mängisime. Mis siis, et sellest samast leigest enda pritsitud seebiveest oma silmnägu - vaat et kõige rohkem - täis on.
Huvitav, mil moel kavatsevad hämailmaga harjunud keskerakondlased või rahvaliitlased rahvale seaduskuulekust selgitada, kui ise riigi ülimale seadusele kõrge kaarega pähe lasevad? Inimesed, kelle ainus mõte on kasvõi küünte kriipides oma olematust võimupositsioonist kinni hoida, mahhineerida ja põhiseadust hüljates ila ajada, tekitavad tülgastust. Vastikust. Lugupidamatust. Põlastust.
Nii kutsun ma enda peaga mõtlevaid ja mõelda tahtvaid inimesi üles seda ka jõuliselt välja ütlema. Nii nagu seda tegi tunnustatud tohter Helle Nurm, apoliitiline parlamendiametnik Ülle Aaskivi või paljud teised vaba sõna ja mõtte pooldajad, kes seadusi tunnevad: Eesti riigis kuulub kõrgeim võim rahvale.
Kuulub rahvale hoolimata sellest, mida vastutustundetu parlament või mõni mälukaotuses vaevlev igandpoliitik asjadest arvab. Sest olgem ausad, kellele nende arvamus ikka korda läheb, kui olulistel ja seadusest tulenevatel hetkedel nad oma arvamust ei avalda (=vastutust ei võta). Brr.
Huvitav, kas koalitsioon võiks võtta julguse rindu, et öelda - see koalitsioon on lõhki, sest vastastikkust usaldust pole enam. Kahjuks "juhtuvad" sellised vastutustundest tõukuvad asjad ainult arenenud demokraatiaga riikides. Mitte siin.

Elagu kettkirjandus

Elagu kettkirjandus, mis selliseid mõttelende toodab. :)

Pärnu linn valis linna tunnuslauseks "Pärnu - ela või ise", (ingl.)"Pärnu - Try Yourself". Selle pinnalt leiti aga, et sobiksid ka...

Narva - "Saa või nuga"
Kohtla Järve - "Tee või ise käega"
Põlva - "Elu või asi"
Viljandi - "Tee või muuseum"(moodsakunsti)
Valga- "Mine või lätti"
Põltsamaa- "Moosi või ise"
Virtsu- "Mine või praamile"
Värska- "Villi või vett"
Kuressaare- "Ela või Tomson"
Tartu- "Mine või kooli"
Tallinn- "Sure või ära"
Kiviõli- "Mine või kaevurile"
Laulasmaa - "Upu või ära"
Vihterpalu - "Pane või põlema"
Obinitsa - "Joo või eetrit"

(Pärnule tõlkes ehk ka "Pärnu -be butter yourself")

Kes muneda ei oska, on loll

Astusin täna (kolmapäeval) "Leiutajateküla Lotte" pressiesilinastuselt läbi. Ega kahetse põrmugi. Vahva animafilm (no, küll on imelik termin - miskipärast meeldib "multifilm" palju rohkem) jõuab kinno 1. septembril ning kuuldavasti käib juba praegu piletite eelmüük täie raginaga.
Ja õigustatult. Nagu ütles Riina Sildos, filmi produtsent, hiljem toimunud pressikonverentsil: "Teeme kõik ise ning see võtab aega. Muidugi oleks lihtsam müüa Lotte tegelaskuju kasutusõigust, aga see poleks õige. Lotte pole ainult see multifilmikangelane, Lotte on filosoofia." Ta rääkis sel hetkel küll Lotte nännist - Ravensburgeri pusled, DVD, raamatud jne -, ent see filosoofia-mõte oli täiesti arusaadav. Nagu lisas Heiki Ernits: "Miks mitte unistada, et elu võiks olla just nii ilus ja tore nagu selles multifilmis?"
Ehk siis milline? Vägivallatu, üliarmas ning tähelepanu väärivalt nüansirikkas. Eriti vahva on Andrus Kivirähki, Janno Põldma ja Ernitsa viitsimine pikkida lukku just seesuguseid (pop)kultuurivihjed, millest ka suuremad inimesed aru saavad. "Mehed ei nuta", Karu õlu reklaam... Ja siis veel Lenini, õigemini Uljanovite pereportree, mille järgi jäneste suguvõsa pildile ritta oli laotud. Selle viimase nüansi juhatas mulle Lotte-hääl Evelin Pang kätte. Ma ise ei suutnud esimese korraga nii palju vihjed üleski leida. :) Ja muidugi Sven Grünbergi muusika, millele andsid tooni Liisi Koikson ja Renars Kaupers. Kuuldavasti üritasid tegijad Kaupersit ka eesti keeles rääkima panna, ent see siiski ei õnnestunud.
Niisiis, kui ühte positiivset kodumaist elamust tahate, minge vaatama!

Väsinud

Ma olen blogimisest väsinud. Ei leia nagu ühtegi põhjust, millepärast kribida ja krabistada. Sügis saabub suure hooga (Vikerraadio akna taga on udusomp ning "Värskelt õhus" telepilt võimendab seda veelgi) ning mingisugust teadmatut kick'i oleks vaja. Naljakas, tavaliselt tuleb see tunne mulle kevadel peale, nüüd on siis sedamoodi. Nädalavahetus tõi head ja veel paremad sõbrad kokku, sest Kaido ja Eva abiellusid. See oli küll kicking ning nii headel üritustel tuleks ikka sagedamini käia. Eriti nii megailusas kohas nagu Lõuna-Eesti oma väikeste kuppelmaastike ja külakestega. Sheff. Nüüd on siis Kalmeri kord, onju!? Ütle aga ruttu kuupäevad, ega mul siin ei ole kogu aeg ka aega :) Igatahes. Tuleks hakata teemablogile mõtlema. Mis ma siin ikka jutustan...

Vaikimisel on põhjus...

Minu vaikimisel on põhjus. Mõjukas põhjus. Ma olen puhkusel. Ja sellepärast ei viitsi ma ka nii palju aega arvutis surnuks lüüa, vaid kooberdan mööda Eestimaa avarusi. Näiteks Peipsi taga või Tartus. Igal pool on tore. Puhkesulestiku aeg paneb unustama jaburused maailmas ja Eestis. Näiteks juutide idiootse otsuse minna naaberrahvast tapma või meie kohalikud poliitmängud, kus igaüks peab käima keskerakondlastel kintsu kaapimas, et presidenditooli poole joosta. Uhh!

Aga kirve pani mind täna haarama hoopis lõbus muusikaprojekt pandora.com, kust saab iga soovija endale oma playlisti koostada ning programmijupike teeb kõik endast oleneva, et sa ikka vaid oma maitse järgi muusikat kuuleksid. Tegelikult olen ma sellest siin varem ka rääkinud. Täna otsisin soomlaste legendaarse Dingo lugusid. Ei midagi! Rahvusvaheline muusikaprojekt pole Dingost kuulnud. Selle asemel pakub ta mulle järgmisi valikuid: Jingo, Wingo, Ringo, Durango, Flamingo... Brr - ei, aitäh!