8.4.07

Teguderohked munavõttepühad

Kahju, et ma alati siis sissekandeid ei tee, kui mingid sel hetkel endale olulised mõtted pähe hüppavad. Sest need mõtted suudavad ju õige pea kohalt kihutada. Allpool esitatud sissekanne on see lugu, mis juba teist nädalat on mind kummitanud. Huvitav, et ma seda kusagilt mujalt ei kuule, kui vaid Uno raadiost (ja sestap üksnes autos). Veider. Teine laulusoovitus tuleb tänaõhtusest ajast. Jube superstaari-saade võimaldab vähemalt ohtralt Sony Ericssoni reklaami vaadata-kuulata, kus kõlab üliarmas lugu. Uurisin välja, millega on tegu. Lugu pärit aastast 1970. Rotary Connection ja Minnie Ripperton "Want You To Know". Ent olgem veelgi täpsemad. Reklaamis kõlab tegelikult selle kunagise pala kaver, mille on meisterdanud punt nimega The Freelance Hellraiser. Oi hea. Mitte siis nimi, aga lugu. Ka uues kuues.



Tänavustel munavõtteil oli kaks märgusõna - DVD-kogu laiendamine ja pub-crawling Klassiõega. Avastasime, et Tallinnas on ikka igasuguseid kohti, mida me kumbki miskipärast kuigi sageli ei külasta. Nüüd, mil ära käisime, tuli meelde, miks see nii on. Lühikokkuvõte? Proovime telegramm-stiili.
Episood 1. Neljapäev. Stseen 1. Deja vu. Aastane sünnipäev. Vahva ja rahvarohke. Peagi umbne ja rahvarohke. Kaua ikka jõuab vahuveini ja/või Cuba Libret limpsida? Stseen 2. Hollywood. Tanel Padari kontsert. Laval alles kella poole kahest. Ent see ei seganud, sest VIP-korrusel shnibistatud Cuba Libred võimaldasid all tantsujalga keerutada ja go-go girl'ide tantsuplatvormilt otse suhu valatavat Sprite'i-viina segu mekkida. Pealegi oli kontsert ise vinge. Polegi ammu live-muusika järgi jalga keerutanud. Liiatigi siis veel The Suni. Äge. Steen 4. Intermezzo. Tualetipeatus Valli baaris. Stseen 5. Ööklubi Angel. Rahvarohke, ent ikkagi lõbus. Varahommikune klubivõileib kohvikus (ma ei jätnud jonni ja erinevalt Klassiõest keeldusin veel teele üle minemast). Eesriie.

Episood 2. Reede. Stseen 1. Tatrapuder Klassiõe juures. Intermezzo. DVD "Ida-Lääs". Tõsiselt hea film. Imelik, et ma seda varem pole kunagi vaatama juhtunud. Stseen 2 (märksa hiljem). Lounge 8. Mitmevärvilised kokteilid ja eksperimenteerimine, milline jook võiks pälvida meie lemmiku tiitli. Sedapuhku sellist veel ei tuvastanud, aga erinevalt Klassiõest sain mina valgusfoori kokku. Tuleb tagasi minna. Stseen 3. Kolumbus Krisostomus. VLÜ kontsert. Ainsad, kes esimesel pilgul kontingenti ei sobitunud, olime meie. Peagi ei pannud me seda enam tähele. "Nõia elu" ju. Juba teine live-kontserdi jalakeerutus. Sellega võib ära harjuda. Stseen 4. Kiikasime ka Angelisse. Jälle. Igav-igav. Kodudesse laiali. Eesriie.

Episood 3. Laupäev. Intermezzo. (Kuidagi vara, kas pole?) DVD "James Bond ja Casino Royale". Ühelt poolt tore, teisalt kohati veniv - eelkõige lõpp. Stseen 1. Rock Cafe. Reamonni kontsert. Väga vinge bänd. Huvitav, miks ma neile varem tähelepanu pole pööranud? Vinge-veel vingem-väga vinge. (Kuulge, jälle üks live-kontserdi tantsujalg. See stoori hakkab ennast kuidagi kordama. Samas, võib-olla ongi see mu jutustust läbiv peenike punane joon.) Stseen 2. Angel. Ansambli Laine live. (Jälle!) Huvitav, kui vanad nad tegelikult on? Eesriie.

Aplaus ja kojuminek. Tuli meelde, et lõõgastusele järgneb töö... Peab ju lõõgastusele kulutatu kunagi tagasi teenima :)

0 comments: