Pärast lõbusat autoreisi Viljandisse (ma ei kujuta ette, kas nad on kõik kodumaised maanteed üles kaevanud või on veel mõni asfaldilaik riiki jäänud!) hakkas see siis taas pihta. Viieteistkümnendat korda. Ja mis seal salata - on sama hea nagu alati. Jah, ma tean, et paljudele käib folgimöll närvidele, sest "karvaseid on siin liiga palju, boheeme paksult põõsaalused täis" jne, kuid tahes-tahtmata jääb see vaid müüdiks, üheülbaliseks käsitluseks pärimusmuusikafestivalist. Pigem on see ülilahe koosolemise võimalus, mida tänavu eriti ohtralt kasutatakse. Ning vahva on see, et tullakse peredega - siin-seal ringi ukerdavaid ja suurte säravate silmadega maailma avastavaid tittesid on nii palju, et lausa lust kohe. Siin näiteks
Evelin Oskariga ja
Monsa Rubeniga.
Rambu aitab. Teisel pildil aga
Klister ja
Ott Marten. Kolmandale potsatas diskotibu
Rasmus oma isa
Tähetäpsuga (nagu Täps selgitavalt ütles - mis
Virrepluss, ta kuulab
50 Centi). Ja neljandal pildil rivistasin üles
Agne ja
Indreku klutikarja.
Näete nüüd ise, et see on üks vahva perefestival, kus kõigil on lõbus. Lastele mõeldes jagab folk isegi spetsiaalseid kärukleepse, millel kirjas, et kui ma juhtumisi pärimusmuusikasse ära kaon, siis helistage sellel ja tollel numbril. Lahe! Festival on hoos!
1 comments:
näh, ma ei saa nüüd aru... et jagatakse KÄRUkleepse, et "kui ma ära kaon..." - ma kohe tahaks neid vanemaid näha, kes oma KÄRUlapse niimoodi kuhugi unustavad/kaotavad :). säherdune geniaalne kleeps kulub marjaks ära ikka sellistele, kel juba endal jalg all ja kes pudelis ka paigal ei püsi. üht sellist suurepärast näidiseksemplari tead sa ju isegi ;)
kvt, igavusest lihtsalt norib :)
PS roki, sry, folgi ja puhka täiega ja kogu raha eest!
Post a Comment