Sellise, pealkirjas nimetatud väikese mõttetera sain ma oma väikeste kõrvade taha panna täna õhtul tänu oma Läti kolleegle Australe. Igatahes on tema ja meie uus Leedu sõbranna (nime spellimisega läheb mul pisut aega) väga toredad. Loomulikult ei mallanud ma festivali eel Krakovi linnakeses mingeid suvalisi söögikohti otsida, vaid viisin toredad inimesed otsejoones restoraniketti, kuhu Katsi ja Riinaga peaaegu aasta eest sööma sattusime - Chlopskie Jadlo. Kui ma seda oma blogis varem öelnud pole (tõenäoliselt pole), siis ütlen seda nüüd: kes eales Poola satub, otsigu see toidukett üles. Katsi abiga tuli meelde, et meie omaaegne amps oli Krakovis Agnieszki tänaval majas number 1 (kirikust mööda ja pisut ümber nurda). Aga et ma seda paika täna miskipärast ära ei tundnud (lähenesime ju valelt poolt ja taksoga, mitte jalgsi), vurasime hoopis Jana tänavale majja number 3. Köögis ei pidanud endiselt põrmugi pettuma. Nämm-nämm! Ütleme nii, et food hangover on küll väljend, mis paljusid peagi tõenäoliselt kummitama hakkab.
Aga et ma üle tüki aja taas emmessenni end logida viitsisin (siinkohal kummardus meie sümfoonia-nimelise hotelli administraator-poisile, kes varmalt kõigile internetijuhtmed ulatas), siis sain aimu Triinu vihjest vaadata üles üks veider-veider muuvilõik. Mul hakkas väga valus. Aga et ma ses valus üksi ei oleks, siis vaadake ka. Btw, Poola teeninduskuultur (unustage lennujaamad!) ei kõlba mitte ku-hu-gi. Ja raske on isegi praegu siia midagi kirjutada, sest kõik on nii poolakeelne... :S
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
and all good things come to an end... kui sa kaineks saad :(
väga piinlik video... paneb maha salgama, kus linnas ma elan:$
Post a Comment