Eesti senist talveilma silmas pidades tundub, et öine lumelaev, mis tegelikult oli Põhjanabalt teel näiteks Gruusiasse, läks Tallinna juures kummuli. Täna varahommikul tööle tõtates oli esiti isegi välisust raske lahti lükata ning esimese sammuga kadus saabas sügavale lumekuhja. Vinge! Selline ilm mulle juba meeldib, sest lumega on soojem ja valgem. Ning pealinn ei tundu nii kõle, kalk ja sünge. Nagu viimastel päevadel. Lausa lust oli sahistada raadiomajja oma esmaspäevast kommentaari sisse lugema (vt. pilte). Muidugi tänan vaid õnne, et ei pea praegu autoroolis ukerdama. Linn on sussisahistajaid pilgeni täis ning loomulikult saabus säärane talv lumekoristuskompaniidele taas ootamatult.
Same old, same old! :)
Aga võib-olla on mu hea tuju ja helge meel tingitud sellest, et sa tulid tagasi ning viimaste päevade tujutusest hoolimata olen suuteline asjadele hoopis rõõmsamalt vaadata. Tõepoolest - kaua siis üks inimene jaksab! :) (Ja ma vabandan viienda jaanuari pärast.) Tuju tegi heaks ka see, et ehkki akna vahelt pahiseb minu ja
H kabinetti karm tuul, saime täna laenuks tubli soojapuhuri. Varsti võib meie toas hakata juba viinereid grillima!
Aga võib-olla on mu hea tuju ja helge meel tingitud sellest, et sa tulid tagasi ning viimaste päevade tujutusest hoolimata olen suuteline asjadele hoopis rõõmsamalt vaadata. Tõepoolest - kaua siis üks inimene jaksab! :) (Ja ma vabandan viienda jaanuari pärast.) Tuju tegi heaks ka see, et ehkki akna vahelt pahiseb minu ja H kabinetti karm tuul, saime täna laenuks tubli soojapuhuri. Varsti võib meie toas hakata juba viinereid grillima!
0 comments:
Post a Comment