Ning veel ETVst, õigemini ETV 2st. Mulle väga meeldib, et nüüd saan õhtusel ajal taustaks Tippi ja Täppi, natuke armsalt kohtlast Tädi Rutti, Londistet ja Kessut vaadata. Nostalgia ruudus! Teisalt mõtlesin ma ETV ja ETV 2 nutikale programmiloogikale. Kui see teine "poolkanal" loodi, siis räägiti, et lapsed ja noored vajavad endale rohkem teletoodangut. Teised seda ei näita, meie aga näitame - meil on suurepärane arhiiv. Õige - missioon missugune!
Margus räägib "Tereivisioonis" ETV 2 võludest.Ainult et sellesse missioonijuttu on ka väike väljapressimistaktika pistetud. Sest kui Tom ja Annika või kes tahes lastele oluline tegelane (või poole aasta jooksul oluliseks saanud tegelane) ühel hetkel ekraanilt kaob (teisisõnu, kui ETV 2 tulevikus enam ikkagi raha ei saa, ent lastesaadete harjumus on tekitatud), siis loodavad ringhäälingujuhid juba lastevanemate pahameelele (tekib kunstlikult tekitatud defitsiit - algul vajadust nii suurt ehk polnud, aga programm oli olemas, nüüd siis enam pole, aga vajadus on tekkinud) ja usuvad, et nende mässutuules saab käsi laiutada ja öelda: "Näete, head lapsevanemad! Meie oleme head, aga valitsus on paha-paha, ei taha raha anda, et teie lapsed, me eluõied, sellist programmi näeks."
Ehk eos on juba toimunud vastutuse delegeerimine oma programmipoliitiliste otsuste tegemisel - vanemad vs poliitikud. Ja see teeb mind pisut murelikuks. Sest kust seda raha ikka võetakse, kui koalitsioonipartei kultuuriministrilgi pole suurt õigust kobiseda oma valitsusalale kuluva raha suurendamise osas.
Ning teine tähelepanek - mis saab siis, kui arhiivisaated otsa saavad? Ja ükskord nad saavad. Uusi teha pole ju jälle raha. Ning kaua sa Kessut-Trippi, Tippi-Täppi ikka kordad.
Ja üks tsitaat meenub ühest eileõhtusest jutuajamisest: "Ma olen nagu Linnaleht - kõigile tasuta ning tarbimise järel ära visatav."
0 comments:
Post a Comment