27.1.09

Ilma bussi-wifita jääks paljud asjad tegemata

Kui Eesti tehnoloogilist arengut vaadata, siis võib vaid uhkust tunda - kui käed-jalad tööd täis, ent vaja samas leida aega Tallinnast Tartusse jõudmiseks, siis pole midagi lihtsamat kui bussi istuda ning kaks ja pool tundi läbi riigi loksudes mitte passida, vaid wifi abil tööd teha. Ent sellega Eesti areng (see kuradi "positively transforming", järjekordne imagoõudus, mille peale Wally Olinsi sugune imagoloog üksnes pihku itsitab - tuletame meelde, imago saab toimida ja ellu rakenduda vaid siis, kui imago omaja seda tunnistab ja sellest üheselt aru saab; käesoleval juhul on vaja, et ühiskond positiivsemaks muutumist tunnistaks ja tunneks, mitte et EAS oma klaastornis jälle pabereid määrida saaks) ka lõppeb.

Noh, räägime näiteks liiklusest. Pühapäeval tuli sama maanteed pidi teises suunas liikudes taas kiirust alla tõmmata ning elu eest teepervele lähemale nihkuda - maanteel vandaalitsevad ja jõhkrutsevad endiselt enesetapjatest kuulipildujad, kes liikluseeskirju ja kurvilist maanteed millekski pidades sinust lihtsalt üle rammivad.
Jah, surgu ise, kuid kahjuks kipuvad nad teisi ka kaasa võtma. Kõige haigemaks mölakaks osutus MK-Autobusside idootülburjuht, kes, tundes tõenäoliselt alandust, et temast 90 km/h-ga mööda sõideti, hiilis hetke pärast möödasõitjale tagumikku - lähemale kui liikluseeskirjades nõutud "pikivahe" - ning lajatas eessõitjale mõnitavalt peale täistuled. Sõnu polegi vaja. See maanteemunn andis mõista, et peab end ise maantekunniks: litsus siis mõnuga (tõenäoliselt omaette naeru möherdades) 120 km/h rauda ja kimas pimestatud eessõitjast ülilibedas sisekurvis mööda, endal bussis sõitmas enam kui poolsada inimhinge.
Ei maksa vist meenutada, et mõnekümne minuti pärast Mäo risti jõudes tuli sel kurjamil nagu teistelgi mõne aja eest toimunud ränga avarii tõttu politsei suunamisel Piibe maanteele pöörata. Huvitav, kas see ilmse ajuhalvatusega debiilik avariist kuuldes ka millelegi mõtles või litsus samas vaimus edasi, endamisi vandudes, et peab nüüd 90 km/h liikuvas autorongis pealinna põrutama. Leian, et sellised tuleks juba preventsiooni korras vangi panna. Ja kahjuks on sääraseid nõmedikke nagu see, kes pühapäeva pärastlõunal autobussiga (numbrimärk 654 MET) Põlva-Tallinna liinil sõitis, ühistranspordiäris piisavalt. Ja raskel majanduslikul ajal tuleks nad kõik päeva pealt vallandada - uute juhtide järjekord pole sugugi lühike.

3 comments:

Kaire said...

"Maanteemunn" väärib laiemat kõlapinda. Soovitaksin Ekspressile nädala sõnaks, kui sel mõtet oleks. Olles ise pärast bussisõite Trt-Tln vahel reeglina näost kaame ja kuri, tuhat tänu Sulle märkitabava sõnastuse eest!!

Anonymous said...

Ükskord sõitis Andri must samal teel Subaru jeebiga kihutades mööda. Ei tundunud just kõige eeskujulikum sõitmine.

Mõtlik mees said...

Hea anonüümne, eks tervita seda Andrit minu poolt. Kahju, et mu nimekaimudel sellised autod on - mul pole elades olnud õnne või õnnetust istuda Subaru jeebi rooli.