Vikerraadio tänases "Meediatunnis" arutlesid Tarmu Tammerk ja Daniel Vaarik muutuva meediapildi üle ning leidsid ühiselt, et trükimeedia tulevik on tume.
Tunnistades, et ühes ajaühikus toodetava teabe kvantiteedi osas jääb trükimeedia veebile all, pean paraku juhtima nii Tarmu kui ka Danieli tähelepanu sellele, et apokalüptilised kuulutused sellest, justkui trükimeedia hääbuks, on pehmelt öeldes naiivsed - trükikunsti leiutamisest kuni tehnilise revolutsiooni lõppfaasini (mis pole ju saabunud) pole ükski meedium kadunud, vaid pidevalt arenenud ja uuenenud (parem paber, analoogist digitaalseks jne). Paber eksisteerib tänini kõrvuti raadio ja televisiooniga, ehkki nendegi saabumisel on eakamale meediumile alati hävingut kuulutatud. Huvitav, ehk peaks siis ka elektrooniline traditsiooniline meedia veebi ees oma saatuse pärast värisema (nt miks peaksin ootama telesarja x sisseostu, kui saan veebis seda tasuliselt=legaalset vaadata?)
Ehkki Eesti trükimeedia ei paku kaasajal tõepoolest veebimeediale konkurentsi ka kvaliteedi osas (ja see pole meediumi, vaid siinsete kiirkasumile orienteeritud ajakirjandusettevõtete probleem) ei tähenda see, et pabermeedia roll (päeva)uudiste ammutamisel kunagi kuhugi kaoks. Sest lõppude lõpuks on internet (sotsiaalse võrgustiku ja blogindusega või ilma) siiski meedium, pelk kanal. Sisust ikka sõltub, miks sinna pöördutakse.
Esiteks tahan küsida - kuhu kütame? Kas ma oma elu elava kodanikuna (ja alles seejärel meediatarbijana) ikka jään väga palju vaesemaks, kui ei loe/kuule/näe uudist nt sellest, et riigikohus tühistas 200 hääletussedelit, ligikaudu pool või kolmveerand tundi pärast seda, kui sündmus on toimunud, vaid loen seda ajalehest järgmisel, võib-olla ülejärgmisel või ka üleülejärgmisel päeval? Teame ju, et ei jää.
Teiseks on pabermeedium alati mugavam. Üha vanem inimene (ja elanikkond - üllatus-üllatus! - vananeb) tahab, et ta elu oleks aina mugavam. See puudutab ka meediatarbimist. Inimene ei pea lugemiseks läpakat või moblat (olgu see nii väike kui tahes - ehkki selge on see, et väikselt ekraanilt ei näe ka noor inimene mitte midagi) kaasa lohistama ega elektrivõrgu või täisaku pärast muretsema.
Kolmandaks on populistlik väita, et arvuti on paberist keskkonnasõbralikum. Mul on käes Euroopa trükiliidu kogumik "The Facts of Our Value Chain", mis lükkab ümber enamiku saastemüütidest. Üks neist puudutab just elektroonilise ja paberkommunikatsiooni kahjulikkust keskkonnale. Autentsuse huvides ja mitte soovides terminites eksida ma seda siinkohal ümber ei tõlgi, vaid tsiteerin ingliskeelset originaaldokumenti:
Electronic communications are more environmentally friendly than paper. We should be careful not to criticise the IT sector too much as it does offer considerable economic and social benefits in Europe. Nevertheless, we must challenge current opinions where they are not correct.Pöörake tähelepanu numbritele. Liiatigi tasuks nt vihmametsadest jutlustajatel samast dokumendist uurida fakte, mis kinnitavad Euroopa metsade kogupindala 30% tõusu alates 1950ndaist. Ainuüksi Venemaal suureneb metsaala alates 1990ndast keskmiselt 805 000 ha aastas. Venemaad arvestamata on suurus 607 000 ha.
Wrong: Electronic communications are not necessarily more environmetally friendly:
1. A single PC emits upwards of 495 kg of CO2 annually (more than 2 percent of household emissions). This compares to 14 kg for the mail volume of an average European household (less than 0.1% of household emissions).
2. The techical university of Stockholm (Kungliga Tekniska Högskolan) concluded that, with a "European" mix of electricity and waste management systems, the web-based newspaper with just 30 minutes reading time created 20% more CO2 emissions that the physically distributed newspaper. (The Facts of our Value Chain. EMIP: April 2009. Tänu Trükiliidule ja Külli Tammesele.)
Siin toodud argumendid ei tähenda sugugi, et ei saaks möönda tõde Tarmu ja Daniel arutelus, mis puudutab kohalike ajalehtede tulevikku. See, mitte meedium per se, on tõesti tume, sest küsimus - mille poolest erineb paber online'ist või mis on paberlehe müügiargument - jääb endiselt alles. Praegu on online-huligaansus (mitte ajakirjandus) pabertegijaile pähe istunud ning nii on "avalikkusele" kultiveeritud mulje, et see (kiirus=vigaderohkus, lühidus=pealiskaudsus, odavus=harimatus) ongi Eesti ajakirjanduse tulevik. Sellest on kahju.
5 comments:
Asjalik tekst.
Kuna ma ei saa Vaariku blogis kommenteerida, sest ei oma Twitteri-kontot ega kavatse küllalt eaka inimesena seda ka muretseda, siis kasutan siin võimalust öelda, et kommenteerimise liiga keerukaks tegemisega võetakse ära kommenteerimise võimalused mitte ainult pahatahtlikelt ja ebaviisakatelt kommenteerijatelt, vaid ka sellelt internetikasutajate eakamalt osalt, kes kõikide uuenduste, hetkevirvenduste, säutsatuste jm sellisega kaasa joosta ei jõua/jaksa/saa. Loodan väga, et Vaarik seda mõttekäiku siin näeb.
Asjalik lugemine, mis muuhulgas viitab sellele, kui hambutu meie kodumaine ajakirjandus ikkagi on, isegi kui teemad, mida suureks kirjutada on ilmselgelt olemas.
http://www.vanityfair.com/magazine/2009/07/graydon200907
Tere Andri, aitäh tagasiside eest, mis puudutab tehnoloogilist optimismi, siis olin juba tükk aega mõelnud selle kohta ka väikese selgituse Memokraat.ee-sse kirjutada ning üles see sinna nüüd läkski.
Tulles Sinu argumentide juurde pabermeedia jätkusuutlikkusest, siis ma väidan siiski, et pabermeedia tulevik on hoolimata igasugustest kavalatest konstruktsioonidest a la "et ükski meedium pole trükikunsti leiutamisest saadik kuhugi kadunud", üpris tume.
Esiteks võin ma ju tuua näiteid meediumitest, mis on tegelikult tänaseks samahästi kui kadunud. Millal Sa viimati telegrammi saatsid või mõne sõbraga morsekoodis vestlesid? Tuletame meelde, et mõlemad meediumid olid kunagi väga revolutsioonilised uuendused, mis muutsid maailma ja telegraafi järglaseks on tegelikult ju ka tänane internet...
Mis puudutab mugavuseargumenti, siis siin Sa vist ajad sassi harjumuse ja mugavuse. Nimelt teeb pabermeedia "mugavaks" asjaolu, et enamus elusolevaid põlvkondi on harjunud seda kasutama, mitte asjaolu, et lehest oleks tegelikult kerge informatsiooni leida. Usu mind, igavene lappamine ja voltimine on. Seetõttu usun, et pealetulevad põlvkonnad hakkavad kiiresti eelistama siiski elektroonilist meediat ja siinkohal saab ilmselt tuua ka reaalseid uurimistulemusi taustaks (välja arvatud mõned trükitööstuse enda poolt tellitud kaheldava väärtusega "sõltumatud" analüüsid).
Kui pealetulevad põlvkonnad hakkavad eelistama elektroonilist meediat (ja selle põlvkonna hulka julgen vaikselt juba isegi ennast varajase varblasena lugeda), siis ei kao loomulikult ära need inimesed, kes eelistaksid pabermeediat tarbida, kuid juhtub peak oil'i sarnane efekt, trükimeedia turg hakkab langema ning selleks, et see majanduslikult kahjumlikuks osutub ei pea kasutajate arv mitte nulli minema, vaid piisab sellest kui see teatud tempos kahaneb. Turu energia suundub mujale ja see toob endaga kaasa veel suurema tarbijate liikumise samuti mujale.
Mis puudutab läptopi kaasaskandmist versus ajalehtede kaasaskandmine, siis ma tahaks näha, kuidas Sa käid ringi terve viimase kümne aasta ajalehepakk kaasas selle asemel, et iPhone'ist lehte lugeda. Kuid isegi see pole tähtis. Hetkel võrdled Sa kiiresti areneva tehnoloogia hetkeseisu aastasadu arenenud tehnoloogiaga. Ilmselt peaksime vaatame seda, kui mugavad on meie it-seadmed mõne aasta pärast ja võrdlema siis selle olukorraga trükimeedia eeliseid.
Nüüd sisu juurde. Sellest ma ju räägingi! Üks nädal avastasin, et kaks kõige kõvemat artiklit ei ilmunud mitte traditsioonilises meedias, vaid üks oli Kristjan Hänni analüüs LHV kodulehel ja teine Vello Vikerkaare kirjutis tema blogis. Ma ei pidanud neid kanaleid isegi jälgima, sest sain need lingid sama kiiresti kui need ilmusid, oma sõpradelt. Seega, tähtis pole kanal, vaid sisu, kuid see sisu ei pea sugugi ilmuma ju paberlehes, palju tõenäolisem on sellist sisusähvatust avastada mujal ja sedapuhku tõesti avastada tänu sotsiaalsetele võrgustikele.
Tulles aga online vs paberi ökoloogilise jalajälje juurde, siis ka mina olen teadlik, et iga IT toiming võtab ressurssi. Kahjuks ma ei jõua hetkel sellesse konkreetsesse uuringusse väga süveneda, kuid ma ei suuda uskuda, et ajalehe teekond palgi mahasaagimisest, laoplatsi valvamisest, transpordist jne kuni selleni, et ta postkasti supsatab, ei saa olla kuidagi ökoloogiliselt sõbralikum, kui sama sisu tootmine ilma harvestere, rekkasid jne jne kasutamata.
Lisaks on veel palju muid aspekte, näiteks see, et inimestel paraku, on nagunii juba arvutid olemas ning muu selline. Kuid tunnistan igaks juhuks, et see teema vajab rohkem uurimist. NB! Online ajalehes ilmuv flash reklaam tekitab tõenäoliselt samuti oluliselt suurema jalajälje kui näiteks jpeg formaadis pilt või lihtsalt tekst, nii et on tähtis ka vaadata, kuidas infot esitatakse.
Mul on nii hea meel, et kohtasin Dr Adeleke ta aitas mul anda kokkutuleku loitsu minu naine, ta jättis mind ilma tõelise põhjuseta, ta ütles mulle, et ta on tagasi 48 tunni jooksul, minu üllatus ta tuli tagasi ja nüüd meil on parim aeg meie elu koos kunagi tagasi tulles, meie armastus on muutunud tugevamaks kui varem. Kui teil on mingeid probleeme oma suhet palun ärge kartke võtta ühendust nende suur ja võimas arst aoba5019@gmail.com või WhatsApp teda edasi + 27740386124
Post a Comment