Õnne soovime sul!

Kallis Kats, palju õnne sulle! Ja vaata et Elistvere metsades vihisev tuul sind ära ei pühi. Seo end vintsidega maja külge, nagu ma soovitasin :)

Mis siis muud kui jälle hommik

"Kõik, mis sa teed, teed sa endale. Su ees on miljon teed..." Nii laulab Ines. Urrimalt ilusasti laulab. Kas see ka tuju heaks teeb? Ma ei tea. Pigem rebib rohkem hinge. Mäh. Ei tea, mis häda on... Aga võib-olla polegi kõik alati sõnadesse vaja panna. Eh?

ISEENDALE

Koos vaid tahan olla igal pool
Ei viitsi seigelda ja joosta seal, kus tulemust ei tea.
Pool jääb maha vedelema, pool jääb kasutamata,
kui kaod, siis pean taas iseseisvuma
Niimoodi pooleldi on hea,
niimoodi aega kinni ei pea
ei suuda teineteiseta – ometi tean

Kõik mis sa teed, teed kõik endale.
Su ees on miljon teed, vaid mõtle iseendale.
Kõik mis sa teed, teed kõik endale,
su sees on vastused su enda küsimustele.

Aeg on teha järeldusi, aeg on teha mõttetusi,
aeg on seal, kust tagasi ei saa.
Öö saab olulisemaks kui päev,
ei taha raisata sind; näen, et sa võid libiseda käest.
Sinuta pooleldi on hea, sinuta aega kinni ei pea.
Ei suuda teineteiseta – ometi tean

Kõik mis sa teed, teed kõik endale,
su ees on miljon teed, vaid mõtle iseendale.
Kõik mis sa teed, teed kõik endale,
su sees on vastused, su enda küsimustele.

Kõik mis sa teed, teed kõik endale,
su ees on miljon teed, vaid mõtle iseendale.
Kõik mis sa teed, teed kõik endale,
su sees on vastused, su enda küsimustele.

Kõik mis sa teed, teed kõik endale,
su ees on miljon teed, vaid mõtle iseendale.
Kõik mis sa teed, teed kõik endale,
su sees on vastused, su enda küsimustele.

Ma olen vist ikka päris lolliks läinud. Heh?

Taneli DVD-live

Minu sügav kummardus Tanel Padarile ja ansamblile The Sun, kelle DVD-esitlus (ja DVD ise samuti) olid lihtsalt ületamatult meeleolukad. Tõesti. Vähemalt tekitas mõnusa enese- ja lihtsalt hea-olemise-tunde. Ja muidugi Lenna, kes omapoolse vürtsi laivile lisas. Mmm...

Veel kord...

... Palju õnne, armas K :) Ühesõnaga, nüüd ma tean, mis mind selles masendavmuserdavalt kiires elus õnnelikuks teeb. Sõbrad. Kui elu on vaid kodu-töö, töö-kodu, kodu-töö, töö-kodu, siis täna, üle pika aja, õnnestus seda trajektoori lõhkuda. Selleks, et minna ja oma Heale Sõbrale õnne soovida, klaasike tõsta ja lihtsalt niisama heameelest hingata (nüüd tuli üks Matvere-Tätte laul meelde, heh!). Urrima vähe aega jääb selle kogu argijageluse kõrvalt aega Oluliste Inimeste jaoks, kas teile ei tundu? Ei miskit eksistentsialistlikku, ei miskit vinguvat - lihtsalt, ons me prioriteedid alati ikka paigas? Heh. Hea tuju on.

Kolmest tilgast veest sai kaks

Ahjaa, sarnasustest rääkides, siis täna lähikondsete nobedate näppude voorule esitlen teile siinkohal ühte võrdlust, millele oleks kommentaare raske lisada. Esimesel neist Katrin Sangla, teisel Madonna. Hmm...

Kolm tilka vett

Jeesusmariia, ma leidsin meie seast andeka ja haritud inimese, kes tõepoolest ei tea, kus kohas olid kangelasteks sellised veidrikud nagu Irmi, Armi ja Mustukene. Jutt algas lihtsalt fotost, kus olid kolmikud kui kolm tilka vett: saa sa siis nüüd aru, kes on kes. Võta või pseudonüümiks - Irmi-Armi Mustukene. Ja ise veel kirjanduslikust koolist :):):) Tulevaste põlvede tarkuseks talletan siinkohal "Kalevipoja" kaunimad read: "Oli neil kolm koerukesta; Üks oli Irmi, teine Armi, Kolmas murdja Mustukene."

You think the only people who are people
Are the people who look and think like you
But if you walk the footsteps of a stranger
You'll learn things you never knew you never knew

Ma olen miskipärast veendunud, et jõulud võrdub Disney. See on tõenäoliselt seotud kuidagi mind väga kauges lapsepõlves saatanud muusikavooga ja just sel perioodil tele-eetrist kuuldu-nähtuga. Eile hakkasid seega jõulud ametlikult pihta, kuna ma varustasin end ühe Disney järjekordse kollektsiooniga. :)

Di, Digi, Diminuendo

Müügilaused on lahedad. Iseasi, kas see ka turundusstrateegiat väljendab, ent lõbus on ju lugeda, kuidas Presshouse'i juht Janis Kaal lubab Arvutimaailma äraostmisel järgmist: "Tehing on osa kirjastuse lähiaastatele planeeritud agressiivsest laienemiskavast." Cool! Eesti ajakirjandusturgu ja iseloomu tundes paneb mind sõna 'agressiivne' veidi kukalt kratsima. Võib ju lõõpida, et ei tea, kas hakatakse konkurentidele nüüd lõuga andma pimedatel tänavatel või midagi, ent siiski: huvitav oleks kuulda analüütikute kommentaare aasta-aastalt kuumenenud trükiajakirjade turu kohta ja sellegi tõiga kohta, et häid (spetsialiseeritud, kogemustega) tegijaid on praegu lihtsalt harukordselt vähe. Kui just Presshouse ise koolitusega tegelema ei hakka. Minu arvates pole säärased täienduskoolitused veel väga vilja kandnud. Aga Presshouse'ile vihjeks - te võiksite oma Di-loogikat jätkata. Muusikasõprade ajakiri Diminuendo ja Disko ootavad tegemist, popkultuuri zhurnaal Di:p samuti. Sotsioloogilised uurimused saaksid kajastatud Diskussioonis või Diskursuses. Ja eks meesteajakirjade turul võib laineid lüüa ka veel ühe Di-ga algava vidinaga.

Mandlikell kutsub voodisse!

Mandlikell, mandlikell, mandli kauge hääl... Jaiks, ma suren! Okei, ma luban endale, et võtan juba lähiajal plaani selle, et eemaldan need tüütud monstrumid oma kurgust. Eile läks juba film peas käima, kuidas ma vihahoos nad ise kurgust välja rebin ja nad vastikult vigisedes mulle rusikaid näitavad ja kombitsaid klõbistavad; seepeale vupsavad käest lahti ja põgenevad diivani alla, kust hakkavad tigedalt sajatama ja piiluma, kuni õhk puhas. Ning öösel tulevad sealtti omavahel sisistades välja kättemaksule. /--/ Ma vaatan vist liiga palju fantaasiafilme. Harry Potter või midagi. Öösel maksis see mulle tõepoolest kätte. Nägin unes, kuidas mingi olematu PÖFFi film tõeluseks sai ja mingid satikad linna vallutasid. Väkk! Ma ei tohi enam magama jääda.

Kaks päeva tõvevoodis on mõjunud hästi minu teadmistele USA popkultuurist ja meediast. Olen vaadanud lihtsalt vahetpidamata seriaali "Seks ja linn" osasid. Olen juba viienda (eelviimase) hooaja alguses. Seik, mis mulle meelde jäi, oli Vogue'i pakutud honorar rahahädas Carrie'le. Nimelt 4.50 dollarit sõna pealt. Ja temalt telliti 500-sõnaline artikkel, mis on enam-vähem 1 A4. Maht, mida meie vuhistame pea iga päev. Aga okei, tegu on Vogue'iga, eks. Tulemuseks on tasu 2250 dollarit. Okei, maksud maha. Ent ikkagi. Kui see Eesti rahasse arvutada, siis selline tasu loomulikult võrdlust ei kannataks (ca 29 000 krooni), ent ka 1:1 suhtes oleks siinses meediaruumis ennekuulmatu, et 500-sõnalise artikli eest kaks tuhhi saaks. Okei, saagem nüüd aru, tegu on Vogue'iga ja tõenäoliselt valiti stsenaariumisse ühe kõige nimekama Vogue'i kaasautori töötasu. Ent - on, kuhu areneda, eks? :)

Talv mis talv. Ja auto sussid on siiamaani vahetamata. Nii pidingi oma märatsevate mandlitega läbi talve tööle vuhisema. Väkk. Aga jänes, mis peas, kaitseb hästi.

Vilnius Nemunase kallastel

Meil oli tõepoolest raskusi välja mõtlemisega, millise jõe kallastel võiks Vilnius laiuda. Hea, et V minust ja M-ist tunduvalt targem on. Meie hakkasime oma peaga Daugavast minema ja jõudsime Doonaunini. Hmm. Natuke mööda, eks. Ühesõnaga - õigepea sukeldume Baltikumi uusima ja suurima kinoketi, Baltic Multiplex Ventures'ile kuuluva Cinamoni avamisüritustele Kaunases. Tõttöelda on mul siiralt kahju, et Tallinna linnavalitsus oma otsustusvõimetuses ei suutnud seesuguse kinoketi valmimise eest Eesti pealinnas seista. Kohe häda selle iidvana Sakalaga, eks. On ju selgemast selgem, et konkurentsi puudumine Eesti kinoturul on viinud ühe kompanii suva järgi piletihinnad adumatult kõrgeks, mistap oleks juba ammu aeg uue kobarkino avamiseks. Selle asemel on vaja ajada mingisugust mõttetut poliitmängu teemal "mina olen parem kui sina..." Nii loodan siiralt, et BMV plaanid õnnestuvad nii, et esimene Eesti kino avataks hoopis Tartus. Ja (Tartu) rahu majas. Igatahes on Vilniuses talv mis talv. Esimene detsember ometi, eksole.