Voodihaiged lähevad lolliks

Nüüd olen ma veendunud, et voodihaiged - nagu mina näiteks - lähevad ruttu lolliks: higistavad oma ravumivirna all pisut, magavad hästi palju ning siis vaatavad, mida jaburat internet pakub. Tänu koduleheküljele Global Rich List sain teada, et minu koht sissetuleku järgi reastatud inimeste edetabelis on 678 205 700. ning et ma kuulun 11,3 protsendi hulka kuuest miljardist inimesest. See on tõepoolest vajalik teadmine, eksole? Grr... Haigus-haigus, kao minema!

"Tubli oled! Mine nüüd tööle!"

"Tubli oled! Mine nüüd tööle," teatab komissaar politseinikule hilisööl, annab sõbraliku võmmu kuklasse ja saadab kabinetist minema. Selline tagasihoidlik pilt tuli silme ette, kui "Aktuaalses kaameras" uudist kokkuvõetuna teatati, kuidas Toomas Hendrik Ilves arvas täna peetud kõnes, et ega siis nüüd politseinike palgatõusust kohe ka aita - ikka kiitust on vaja. Ma kujutan ette, kuidas noored politseipered oma lapsi toidavad. "Issi, issi, süüa tõid?" - "Seda mitte, aga ma võin teile presidendi ja komissari pai edasi anda." Lahe.
Tegelikult on Ilvesel muidugi õigus - primaarne motivatsioon ei saa alati olla palgatõus, vaid midagi muud: tunnustus, tagasiside ja võimalikud lisahüved. (Lisahüvede kui hüvitiste puhul tahab maksuamet alati muidugi erimaksustamist kohaldada, aga ehk saavad noodki kunagi aru, et inimeste masinatena kohtlemisena kaugele ei jõua. Peagi ei on kõik kurnatud ning vaat kasseerige siis seda, mida enam pole.) Kui paljudes töökohtades selle peale aga üldse mõeldakse?

Kodanikualgatusest

Ja veel pisut kodanikualgatusest. Seda, et Eesti liikluskultuuritus ja olukord teedel viib igal nädalal inimesi surma, teavad kõik. Ja midagi tuleb ette võtta. See on selge. Ent samas ei saa ma aru näiteks äsja "Kahvlis" polemiseerinud Madis Millingust, kes leiab, et mis sellest kõigest kasu on, kui midagi hullu juhtub ning ajakirjandus pisut lugusid kirjutab ja juhtkirjades inimesi liikluses kultuurselt käituma kutsub. Teatab, et sellest ei piisa. Mida see ajakirjandus muud teha saab, kui sõna veenvat jõudu kasutada? Otsesele küsimusele Hannes Võrnolt - mida tema ise teeks, et see olukord lõpetada - ta vastata ei oska. Nii kõlab tema polemiseerimine sama õõnsalt kui "need üksikud artiklid ajakirjanduses".

Jah, olukord on enam kui õudne - täna enam kui pool tundi liiklusummikus passides nägin seda igal sammul, et tavaliseks reavahetusekski ei raatsita suunatuld sisse lükata; et tõelised t***pead litsuvad oma läikjate rullidega kaasliiklejatest üle ja läbi, pidamata millekski ülekäiguradasid, valgusfoore ja teisi autosid. Et annab mõni must äri papi, annab ka load? Mis siin ikka teha - tuleb inimestele hakata jagama värvipüstoleid, et porilärakaid laia kaarde rögastavate liiklushuligaanide pihta igal võimalikul hetkel tulistada. Siis näevad kõik juba kaugelt, et näete, olen liiklushuligaan ning ei vääri teie hulgas sõitma. See teeks politsei töö ka lihtsamaks ja mõtestatumaks: võtta kõik idioodid rajalt maha, võtta neilt load ning panna kartsa.

Modell: Auto Poola maanteeäärses bensukas. On 18. juuli varahommik, kell on 5.29.

Lycka till!

Viimaste päevade sündmused Tallinkis on tõepoolest furoori tekitanud. Täna palus firma oma võõrkolleegidelt vabandust. Netinugised panid seepeale ringkirja liikuma:

From: Enn Pant
To: Silja Line employees
Subject: Lycka Till
---

Hi Svensson,

Sorry!

Enn

Mul hakkas kohe väga lõbus. :) Teinegi ringkiri on täna tuuritamas - kes kasutas seks Orkuti, kes sms-teenuse abi -, ent sisuliselt kutsuvad Uus Sakala ja vennad Rebased avaldama poolehoidu Sakala hoone lammutamiseks. Tunnistan ausalt - andsin endagi hääle.
Ma ei pruugi küll nõustuda ideega see hoone täiesti olematuks lammutada, sest kuldse keskteena võinuks osa sellest majast kas uue hoone sisse arhitektuurimälestisena või isegi kandva osana alles jääda (ja pealegi, algne idee ju oli, et katedraali torn jäetakse alles. Mis juhtus, ah?), ent kindlasti ei poolda ma sellise kolossi tühjana seismist ja kempluste jätkumist. No, kuulge! Mis kasu on linnas tühjalt seisvast kompleksist, kus ulub tuul ning tilgub lagi. Mulle tundub, et paljud maja status quo poolt võitlevad inimesed pole ise sellesse jubedasse mürakasse jalgagi tõstnud. Aga karjujad on kõik kõvad.

Ma tahan Tallinna linna kino, mis lööks kokakoola monopolikino hinnad alla. Ma tahan väärtfilmi keskust. Ma tahan muusikaliteatrit. Mind ajab juba öökima mingisugune niutsumine teemal, et meil pole korralikke kontserdisaale. Laske inimestel siis need ometi rajada!

Muidugi, see improviseeritud Schindleri nimekiri päris kentsakas. Lisaks tõsimeelsetele toetajatele leiab seal järjekordsete eestlastest idiootide vaimusähvatusi: Lasnamäe Tramm, Seen Kärmetoks, Leonid Cheops, Tom Jones, Borat Sagdejev, Kitse Nikkur, Mulla Omar jne. Haa-haa, debiilikutest netinugised.

RW

Ma kuulan ja kuulan seda Robbie Williamsi reklaami Eesti telekanalitelt ning mõtlen, kes oli see idioot, kes sellise teksti eesti keeles sisse luges. Mis kuradi "Robbie Williams on tagasi"? Huvitav, kus ta siis nii väga vahepeal ära käis? Et kontserdituuri andmas või? Seda, mis juba mitu kuud tagasi lõppes. Vaesed reklaamigurud, kes ei suuda pilti kokku panna. Ka siis, kui originaalreklaam sellise tekstiga oli, tasuks tuletada meelde, et siin algas see kampaania mitu kuud hiljem. Grr!

Kummi-Borat

Üks andekas blogija ja õhupallikujude meisterdaja pühendas oma viimase kätetöö Boratile. Imetlusväärne töö, kas pole? :)

Shameless self-promotion

Blogijate hulka on tõusnud ka seni blogijaid ehk pisut võõriti vaadanud Priit Pullerits. Täna tunnistas ta ausalt, et ega see muud ole, kui shameless self-promotion. Kui ma Priiduga ka paljudes asjades ühel meelel pole, siis selle väitega nõustun küll. Ja mis sellest halba, kui alternatiivmeedia võimaldab vahetut kommunikatsiooni oma lugejatega. :) Mina tegelen sellega juba viiendat aastat. Tänu empsi kirjale näitan teilegi, mida mõtlevad välja oma töö juures igavlevad disainerid:

Aitäh, Elion!

Ma tean küll, et kõik kiruvad Elioni, et selle pilt on s*** ja sada muud häda. Aga tänu sellele saame meie praegu kodus Kim Clijstersi ja Kaia Kanepi finaalimängu vaadata. Ausalt öeldes on mul juhe koos - sellepärast ma vist sporti ei saagi vaadata, et see läheb nii pingeliseks. Nagu tänane mäng on näidanud... :) Aga lahe on meie tüdruku tegemisi ikkagi jälgida. Kolleegidelt kuulen ainult kirumist, sest väga paljudel Eurosport 2 lihtsalt ei ole.

Jõululaupäev

Jõululaupäeva tunne minus jätkub. Linn on mattunud lumelumma, tuul ei puhu ja külm näksib kõrvalestade kallal. Ainult kurvad sõnumid Eesti teedelt toovad reaalsusesse tagasi. Sain teada, et Anne ja Marika olukord on stabiliseerunud ning nad pääsesid eluga. Soovin neile paranemist. Karmima uudise osas... Ei oskagi midagi öelda. Kurb on. :(

Aisakell, aisakell...

Tulin täna tööle, jõululaulud huulil: "Aisakell, aisakell, kella kauge hüüd..." Hommikul aknast välja vaadates tabas mind aga astridlindgrenlik "Vaata Madicken, lund sajab!" Okei, tegelikult kogus sadu pealinnas tuure juba eile, mil lumelörts ja näkkupeksev tuul linna pahupidi pöörasid. Oli tükk tegu et a) koju saada ning b) auto lume alt välja kaevata ja suvesusside sahinal poodi veereda. Grr! Hea, et nüüd on kõrri lõikav tuul vaibunud ning tegu on enam-vähem normaalse talveilmaga. See tähendab, et jänes tuli teenitud suvepuhkuselt kapist välja kutsuda ja endale pähe sorgata. Ja jälle tuli mulle meelde, kuivõrd raske see ikka on. Kongerdasin tööle, nina kingades kinni, sest pead ülespoole tõsta oli üpris keeruline. Muahaha!

Üleeilne õhtupoolik tõi P!nk'i. Ja veel väga vahva P!nki. Ehkki pool kontserdiaega tuli mul Katsiga sõnumineerida, et lugu ikka lehes oleks, sain vahvamaid lugusid ikka nautida ka. Näiteks mõnusa klaverimänguga alanud "Family Portrait"... Ülimegahea. Minu lõbusaim emotsioon kaasnes aga lauluga "What's Up". P!nk laulis seda sellepärast, et Linda Perry, 4 Non Blondes'i solist oli tema produtsent. Ning kui meie kõrval kontrollimatult karelnud alaealised tibid näisid teadvat kõiki P!nki lugusid peast, siis siinkohal nad vakatasid, vaatasid segaduses enda ümber ning, nähes, et meie kõik lugu kaasa üürgame, turtsatasid: "Päh, mis lugu see on! Kui nõme! Mina seda küll kuulnud pole! See on mingi vanainimeste laul!" Esimene mõte oli, et annaks neile jalaga. Aga siis tundsin võidurõõmu selle üle, et mäletan rohkem kui mõni käblik. Evil me!

Foto: Liis Treimann / Postimees