Ooo, ja Kätlinil on täna sünnipäev! Palju õnne... (Ja Tallinnas on paljuvaieldud-ja-kirutud SchoolFest, mis algas juba kell kaks ja tõotab linna tänavad purjus puberteetidest peagi üle ujutada... heiparalla, püsime kodus!)

Vaatasime eile öösel Illari juures üle pika aja üht tõsiselt head filmi Stigma. Ehk nagu Illar ütles, ära muretse, kui kõigest aru ei saa, nad teevad sulle kõik puust ja punaseks ette - mis on stigmad, mida nende ilmumine tähendab ja miks katoliku kirik (loe: Vatikan) üht evangeeliumi eitab. Spookie! Aga igatahes äärmiselt nauditav rezhii, sheff soundtrack ning head näitlejad. Ja ärge öelde, et häh, kas sa ei teadnudki, et selline film olemas on, sest mul tõesti pole olnud juhust seda kaeda ... :)

Täna on Kannikeses kolimispäev...brrr...

A mis eile tegin vä? Eilne on piinlik meenutada - mängisin kella 15.00-st kuni 01.00-ni öösel peaasjalikult Uno kaarte. Ei, vahepeal muidugi tegelesin teadustööga ja suhtestusin ümbritsevaga, aga jah - kui ülikool on viis aastat oodanud, eks siis ootab ühe päeva veel, mõtlesin...

Ma olen päris aus, üks asi maailmas ajab mind küll vihale: märjad dushikardinad. Teate küll, kui tahad rahulikult hommikul dushi alla minna, siis hakkavad kardinad aurust ja niiskusest sinu poole liikuma ja klammerduvad lihtsalt jala või käe külge... Selline suhteliselt ebameeldiv algus päikeselisele hommikule. Aga nüüd olen ma nende vastu juba võitlema õppinud - tuleb dushitoruga paar sahmakat nende ilgete rippkardinate poole sumatada ja siis kleepuvad nad hoopis vanni sisekülje vastu. Paras!

Hoopis imelisem hommikutunne on mõrkjasmagusalt üle korteri leviv äsja valmis saanud kohvi aroom. Siis, kui kohv pisut seisnud on, siis on lõhn kiire kaduma, aga just äsja valmis keenud..., nii et sa riidesse pannes kuuled kaugusest veel ka kohviaparaadi viimaseid korinaid, seejärel kohinat ning siis vaikust... kui muidugi saiu praadiv röster taamal plaksuga kohe oma ohvreid hüpitama ei hakka või keegi klaasidesse jääkülma apelsini mahla ei vulista... hommikused hääled ja lõhnad on just see, millepärast üles tasub ärgata. Tere hommikust!

Kriis ja kriis ja kriis ... Mul on sellest kriisi mõistest suhteliselt kõrini. Appi! Ja loomulikult on meeldiv mõelda sellele, et kui akna taga ligi kolmekümne kraadine kuumus kütab, istun mina arvutis ja käristan endale kõrgharidust ... Suhteliselt pahuraks teeb, igatahes. Minge ja veetke parem hariduslikult aega - Jeopardy on päris lõbus.

Populating the Earth

After a few days, the Lord called to Adam and said, "It is time for you and Eve to begin the process of populating the Earth so I want you to kiss her."
Adam answered, "Yes Lord, but what is a 'kiss'?" So the Lord gave a brief description to Adam, who took Eve by the hand and took her to a nearby bush.
A few minutes later, Adam emerged and said, "Thank you Lord, that was enjoyable."

And the Lord replied, "Yes Adam, I thought you might enjoy that and now I'd like you to caress Eve."
And Adam said, "What is a 'caress'?" So the Lord again gave Adam a brief description, and Adam went behind the bush with Eve.
Quite a few minutes later, Adam returned, smiling, and said, "Lord, that was even better than the kiss."
And the Lord said, "You've done well, Adam. And now I want you to make love to Eve."
And Adam asked, "What is 'make love', Lord?" So the Lord again gave Adam directions, and Adam went again to Eve behind the bush, but this time he reappeared in two seconds.
And Adam said, "Lord, what is a 'headache'?"

Aitähh Kadile selle meeleoluka hommikuse naljapala eest. Nüüd siis taas jällegi Tartus, ehkki eile tundus, et ma ei jõua siia vist kunagi tagasi, sest öine teekond aiva venis ja venis...

Eilne õhtu Raidi pool osutus päris meelolukaks, oli jäätist, oli veini ja oli karvu ajav Rhonda. Rotveiler, kelle nägu meenutab pigem dogi või bokserit. Ja kuigi Rait väidab, et daami sugupuu ja dokumendid pole võltsitud, ma seda siiski ei usuks :) Ja täna tegin oo! sporti... Sõitsime rulluiskudel Stroomi randa pidi ja imestasime, küll on ikka palju muukeelset kõnelevat elanikkonda... Pärast olid mõlema jala-a-laba-a siseküljed nahatud ja marraskil... Hmm. Ja Päike vist jääbki punaselt loojuma - nii ilus.

Südaööl pean olema lennujaamas, et reisilt naasva esivanemaga Tartusse kimada. Tere kool!

aga mõte, mis selle teksti asemel enne oli, jääb samaks, et sa teaks :)

Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik pärast meeletut vahupidu üldse asjalik olla! Aga nii see läks - kohtumine teadustööd juhendava Hagi Sheiniga oli tõepoolest turgutav: hetkeks tekkis mõte, et ehk tõesti saan kord ülikoolihariduse kätte :) Hiljem koristasime Heleniga terve majapidamise ära (!), nii et endalgi lust aega veeta, akna peal suitsu puhuda ja teed rüübata. Ja siis veel Mariti sõprade tütre sünnipäev, mis tõi meelde luuletuse: "Ma tulen, ma tulen - uks lahti nüüd tee. Ma tulen - joon ära su viina ja vee" :) Autorit kahjuks sel luuletusel ei mäleta.

Ja ega siis nüüd veel uinuda saa. Vaja jälle küla peale minna. Someone, please, stop me!

Vaat', ühte võin ma nüüd küll öelda - kui te pole Nightmanis vahupeol käinud, siis, võiks ju mainida, et teid nagu polekski olemas... (huumor!) Aga see, mis meid Heleni, Muriti ja Jarekiga vastu võttis, oli kõike muud kui igav... Ütleme nii, et nüüd, tunde hiljem kodukeses lebotades, on ainus, millest mõelda soovin, üks kuum vann... Ja soovitavalt vanni põhjas istudes, sest, nagu Murit ütles: "Muidu on nii-ii libe ja sa kukud lihtsalt pikali!" Aga tõesti, taksojuht, kes kogu me santlaagri koju pidi vedama, võis vist päris üllatunud olla, kui lahkudes kõik istmekatted pi-i-sut märjukesed olid ... :) Igatahes, vahtu ta ei märganud, sest selle koorisime me hoolsalt enne maha. Vott! Ning veel - vahetusriided ruulivad! Mul meenub siinkohal kallis õppejõud Sulev Uus, kes alati ütles - ajakirjanikul olgu alati vahetussokid ja taskulambiga pastakas sahtlinurgas varuks...mine sa tea, kuna head mõtted tulevad või kui neid vaja võiks minna!"